VASTUS:

Katkised hambad on bakteritele heaks kinnituskohaks. Bakteririkas keskkond suus mõjutab aga ka terveid hambaid ja need hakkavad kergemini lagunema. Seetõttu tuleks ravida ka piimahambaid, et jäävhambad saaksid tulevikus lõikuda võimalikult heasse keskkonda. Kui hambad on väga lagunenud, nii et neid parandada pole võimalik ning hakkavad lapsele valu tegema, tuleks siiski kaaluda nende eemaldamist.

Kuna laps on veel üsna väike, võib juhtuda, et narkoos osutub vajalikuks, ent ei pruugi — see sõltub paljuski, kuidas Teie laps arsti ja ravisse suhtub ning millised omandatud kogemused tal hambaravi suhtes on. Oluline on ka vanemate suhtumine — kui vanem häälestab last ette, et hambaarsti juures saab haiget või on kuidagi hirmus, siis laps võtab selle suhtumise üle ning hakkabki kartma. Tänapäeva hambaravis on suund valutule ravile ning paljud lapsed hambaravi ei karda — lasevad üsna rahulikult oma hambaid ravida ja vajadusel ka välja tõmmata. Lisaks on arstide arsenalis kasutusel mitmeid nippe, kuidas lapse tähelepanu raviprotseduuridelt eemale juhtida ja tema olemist mugavamaks muuta — näiteks saame ravi ajal hambaarstitoolil olevalt ekraanilt näidata multikaid või anda lapsele ette videoprillid. Kui väike patsient siiski väga pelgab ning ei ole nõus raviga, siis lapse kasvades võib osutuda võimalikuks ka tavavisiidil hammaste eemaldamine.

Häälikute moodustamisest võtavad osa nii neel, häälepaelad kui ka suuõõne erinevad osad. Kõige suurem roll on keelel, kuid ka hambakaar on seotud häälikute moodustamisega. Esihammaste puudumine võib mõjutada lapse rääkima hakkamist, eelkõige mõningate häälikute moodustamist, mis ei pruugi kõlada õigesti. Üldjuhul õpivad lapsed ikkagi õigesti rääkima ning lagunenud ja parandamata hammaste poolt tekitatud kahju on suurem kui mõned valed häälikud kõnes teatud vanuses.

Dr Triin Kunsing
Kliinik 32