Kindaga duellile või ballile?
Kunagi oli kinnaste otstarve hoopis teine. Vana-Egiptuse elanikud said neid kingituseks allutatud rahvastelt vasallisõltuvuse märgiks. Ateena aristokraadid tõmbasid lühikesed kindad kätte enne sööki, et sõrmi mitte ära määrida — inimkond polnud veel kahvlit avastanud. Hiljem oli Euroopas kuningliku kinda nimel lubatud kaubelda, korjata makse, vermida münte…
Keskajal olid kindad kujukaks sümboliks (loe: mõõk, kõrvakiil, suudlus). Kui rüütlit solvati, lendas süüdlase ette kinnas — selle omanik kutsus vastase duellile. Kindaga löödi näkku — sellist häbi võis vaid verega maha pesta. Suurilmadaam aga ulatas kavalerile oma kinda soosiva suhtumise märgiks.
Õnneseen kinnitas selle — nahast või siidist, kaunistatud kalliskividega — oma vööle ning suundus turniirile. Moes olid lõhnastatud kindad ning suurilma keigarid võistlesid üksteisega kõige lõhnavamate kinnaste nimel.
Kõnekäänd „vahetada naisi kui kindaid” tekkis XVIII sajandi lõpus, kui moodi tuli dändistiil, mis nõudis laitmatut džentelmeni garderoobi. Etiketi kohaselt tõmmati lumivalged kindad kätte üheksainsaks korraks, et need pärast julmalt minema visata. Sellest ajast kuni möödunud sajandi alguseni figureerisid kindad kõikides hea tooni eeskirjades. Minna tänavale ilma kinnasteta — jumal küll, milline häbi! Kusjuures tuli need kodus kätte tõmmata, sest näidata tänaval oma paljaid sõrmi oli häbiasi.
Moodsad, aristokraatsed kindad — seemisnahast, pitsist, kõige õhemast glasseenahast — tõmmati kätte otsekui sukad, need kaunistasid, kuid ei soojendanud. Soojendamiseks oli ette nähtud muhv. Kusjuures seda kandsid mitte ainult naised, vaid ka tähtsad aukandjad — kindralid ja ministrid.
Sõrmedeta (või mõnede sõrmedega) kindad mõeldi välja mõned sajandid tagasi. Kinnised sõrmed segasid saksa ja hollandi prouadel kudumist ning tikkimist. Kuid ilmumist inimeste sekka täiesti ilma kinnasteta ei peetud sündsaks. Hiljem muutus selline elegantne aksessuaar tänavakaubanduse eririietuseks…
Mood lõi käega ja…
Sõrmedeta kindad meenusid autosõitjatele suhteliselt hiljuti. Sellistes kinnastes ei libise rool ka mitte kõige ohtlikumates olukordades niisketest pihkudest lahti. Trukid või takjapaelad aitavad kindaid tugevamalt fikseerida.
Vastupidavuse mõttes on autojuhikinnaste peopesade poolele sageli õmmeldud spetsiaalsed tihendused. Juhikinnaste käeseljale tehakse ventilatsiooni tarvis augud. Ka võrkkindad on hästi ventileeritavad, ometi ei istu need nii kindlalt käes.
Mis puudutab kõike ülejäänut, siis arvati varem, et kindad peavad jalatsite ja kotiga ühte värvi olema. Tänapäeval järgitakse sellist ranget nõuet vaid klassikalises stiilis. Piisab, kui kindad sobivad kostüümi ühe detailiga. Kui kogu tualett on ühte värvi (kas kõik on must või sinine), siis võib rõhu asetada väljakutsuvatele erksavärvilistele kinnastele.
Kas tahate käesoleval hooajal moega kaasas käia? Siis valige eredad värvid: punane, sidrunivärvi, roheline, oranž, helesinine, roosa.
Moodsad kindad on ka kaunistatud mitmesuguste detailidega (kinnised, paelad, värvilised tikandid), ääristatud karusnahaga, kombineeritud erinevat värvi nahast, samuti kangaimitatsiooniga nahast.
Moodsaid kindaid kantakse mitte üksnes tänaval, vaid ka lisandina päevaste kostüümide ning õhtutualettide juures. Võib-olla ainult ehk tööl on kindaid kätte tõmmata veel veidi ennatlik…
Lahtiste, ilma käisteta kleitide juurde käivad pikad, vahel lausa õlgadeni ulatuvad kindad. Neid on ebamugav käest tõmmata, seetõttu lubatakse daamidel jääda ka ruumides kinnastega.Tänu uutele materjalidele ning kinnistele randmetel, liibuvad kindad tihedalt vastu kätt. Ehteid — sõrmused, kellad, käevõrud — kantakse kinnastel. Õhtutualettide juurde kuuluvaid kindaid õmmeldakse atlassist, pitsist ning ažuursest võrgust.
Viimastel moeesitlustel on disainerite erilise tähelepanu all olnud sõrmedeta kindad — elegantsete õhtutualettide jaoks (pikad, küünarnukkideni, läbipaistvast pitsist) ning sportlikud (lühikesed, kombineeritud kontrastset värvi detailidest, kriiskavate logotüüpidega).
Paljud kuulsused — Madonna, Britney Spears jt. — kannavad sõrmedeta kindaid. Ometi on sellistel kinnastel ka üks puudus, nimelt lühendavad need näiliselt sõrmi ning neid võib kanda vaid laitmatu käekujuga naine.
Ma suudleks teie kätt…
Käe ja küünte kujuga peab alati arvestama, ükskõik siis, millistest sõrmikutest jutt käib.Ümaratele kätele sobivad kergelt liibuva efektiga kindad, pikkade küünte omanikud peaksid aga ostma spetsiaalselt pikendatud sõrmeosadega sõrmikud.Numbri järgi on üsna keeruline kindaid leida, seetõttu tuleks neid enne tingimata kätte proovida.
Nii nagu igasuguse nahkeseme ostu korral, nii ka kinnaste puhul kontrollige nahavärvi vastupidavust (hõõruge veidi sõrmega — nahale ei tohi jääda värvaine jälgi), samuti veenduge õmbluste vastupidavuses — ei tohi olla sõlmi ega katkenud õmblusi.
Nahatükkidest valmistatud kindaid on parem üldse mitte osta. Kuna nendel on hulgaliselt õmblusi, siis pole nad just kõige elegantsemad ega ka vastupidavamad.
Trikotaažist sõrmikute ja ka labakute valikul kontrollige kanga kvaliteeti, mitte ainult pealmist, vaid ka voodrit (kui see olemas on). Keerake häbenemata kindad pahupidi ning uurige hoolikalt materjali ja õmblusi.
Peamine reegel, mida tasub järgida: kindaid on vaja vahetada nagu … kindaid.
