Kohv olgu värske

Olgu meetod milline tahes, kohv peab olema värske. Aromaatsed õlid, mis vabanevad röstimisel, hakkavad kaduma kohe pärast röstimist, seega on hea osta korraga väike kogus värskelt röstitud ube. Selleks, et kohvi kvaliteet säiliks võimalikult kaua, hoia originaalpakendis kohvi õhukindlalt suletult kuivas, jahedas ja pimedas kohas.

Kui ostad poest jahvatatud kohvi, vaata pakilt röstimise ja pakkimise aega. Mida kauem see on pärast röstimist ja jahvatamist seisnud, seda suurem on tõenäosus, et kvaliteet on langenud.

Kohvi vaenlased on kuumus, niiskus, valgus ja õhk. Kui röstitud kohv satub nimetatutega kokku, siis kvaliteet langeb, õlid rääsuvad, kohvi maitse muutub vaesemaks ning aroom kaotab oma nüansirikkuse. 

Vesi mängib võtmerolli

Kohvispetsialistid väidavad, et vesi mängib kohvi valmistamise juures võtmerolli. Olulised on kaks põhilist omadust: vee karedus ja pH väärtus. Mida rohkem on vees kaltsiumi, seda karedam on vesi. Rolli mängivad vees lahustumatud kloriidid ja sulfaadid. Vee pH sõltub sooladest ja mineraalainetest. Pehme vesi on happelisem ja vastupidi. Kohvi tegemiseks on kõige parem neutraalse happesusega vesi, pH 7-9.
Kohvi valmistamise kuldreeglid
1. Osta värskelt röstitud hea kvaliteediga oad.

2. Jahvata oad võimalusel vahetult enne kohvi valmistamist.

3. Vali õige vee temperatuur, see peab olema 88-96 kraadi.

4. Eelsoojenda kõik kohvi valmistamiseks kasutatavad nõud.

5. Tee korraga valmis kogus, mis kohe ära juuakse.

6. Kui valid õige kohvi ja õige vee, õige vee temperatuuri ja õige vee läbivoolamise aja, saad kindlasti hea kohvi.

Eesti vesi on üldiselt kare ja seda tuleb arvestada kohvi koguse valimisel. Kui Soomes, kus vesi on pehme, võetakse 7 g (2 tl või 1 mõõdulusikatäis) ühe tassi kohta, siis Eestis peaks see kogus olema 8-10 grammi.

Lisaks vee üldistele omadustele on oluline ka vee temperatuur. Mida kergem röst, seda kuumemat vett peaks kasutama, kuid mitte kunagi täiesti keevat. Parima tulemuse annab temperatuur vahemikus 88-96 kraadi, üle selle ei tohiks see kunagi olla. Kui sa ei saa vee temperatuuri reguleerida, lase vesi keema, oota paar minutit ja alles siis kalla vesi kohvipulbrile. Kõige parem variant on see, kui sul on veekeetja, kus sa ei lasegi vett keema tõusta, vaid saad valida õige vee temperatuuri. 

Kohviubade jahvatamine

Kui sul ei ole kodus kallist ja uhket veskit, mida on kerge reguleerida ja millega saab alati ühtlase jahvatuse, võid tolmu maha pühkida vanalt elektriliselt kohviveskilt. Selle veskiga jahvatades pead aga olema hoolas ja pidevalt jälgima, kui jäme või peenike jahvatus parasjagu on. Parima tulemuse saad, kui jahvatad n-ö tsüklitena, see tähendab, et jahvatad, teed pausi, raputad või segad ja siis jälle jahvatad. Vahepeal võid jahvatusastet kontrollida ka näpuga. Olemas on ka käsiveskid, millega on võimalik jahvatust reguleerida ja saavutada üsna hea tulemus.

Parima jahvatuse saad testides! Esmalt pane jahvatus paika silmaga hinnates ja näpuga katsudes, aga viimase lihvi saad anda siis, kui oled kohvi valmis teinud. Analüüsi oma kohvi maitset ja vastavalt sellele muuda jahvatust peenemaks või jämedamaks.

Jäme jahvatus — kohvipulber on jämedateraline.

Keskmine jahvatus — pulber on suhkrutaoline.

Peen jahvatus — kohvipulber on peensoola taoline.

Türgi jahvatus — kohvipulber on justkui jahu.  

Nn pätikohv

See on üks lihtsamaid kohvi valmistamise viise. Kui kasutad valmis jahvatatud kohvi, siis vali filtrijahvatus, kui jahvatad ube ise, siis jahvata need keskmise jämeduseni.

Võta 150 ml vee kohta 8,5 grammi (üks mõõtlusikatäis) jahvatatud kohvi.

Kalla peale 92-94 kraadine vesi ja lase tõmmata 3-5 minutit.  

Filtermasinakohv

Parima filtrikohvi saad, kui kasutad keskmise jahvatusastmega kohvi. Jämedast jahvatusest jookseks vesi liigi kiiresti läbi ja paljud maitsed jääksidvälja tulemata. Liiga peenike jahvatusega kohvi korral jääb vesi kohvi sisse liiga kauaks „kinni” ja lõpptulemus on ebameeldivalt mõrkjas ja kõrbenud.

Hea maitse saamiseks on paika pandud kuldreegel: võta 1 liitri vee kohta 60-70 grammi kohvi. Serveeri kogu kohv kohe, sest kui see seisab üle 10 minuti kuumal plaadil, kaotab see oma maitseomadused.

Presskannukohv

Presskannu teab ilmselt iga kohvisõber. See on klaasist või metallist silindrikujuline kohvikann, millel on tihe sõel, mis laseb vedeliku läbi ja surub kohvipuru kannu põhja. Presskannuga kohvi valmistamisel ei ole rangeid reegleid, aga isegi sellise lihtsa kannu kasutamise juures on oma väikesed nipid.

Pane eelkuumutatud kannu presskannujahvatusega, kui jahvatad ise, siis jämeda jahvatusega kohv (60 g 1 liitri vee kohta) ja kalla peale nii palju vett, et kohv oleks ühtlaselt veega kaetud. Vee temperatuur peaks olema 92-94 kraadi. Oota 30 sekundit, see aeg paneb kohvi „õitsema”. Seejärel sega kohv läbi ja kalla peale ülejäänud vesi. Hoia 3-5 minutit ja vajuta sõel aeglaselt alla. Joo kohe.

Tüüpilised vead kodus

  • Jahvatusaste ei sobi valitud valmistamismeetodile.
  • Kasutatakse liiga kuuma vett.
  • Kohvi ja vee kogus on valesti doseeritud.
  • Kohv puutub veega kokku liiga kaua või vastupidi, jook valmib liiga kiiresti.
  • Kohvi säilitatakse valesti (pakk ei ole suletud õhukindlalt).
  • Masinaid ei puhastata piisavalt või õigesti.