Kolumnist Sten õpetab: kui naine sind hulluks ajab, siis on ta sinu jaoks see õige!
Sõbra elu on muidugi sellevõrra kurvem, et sädemed lendavad alati abieluranda sõudnud meestega. Minugi ellu sattus abielurannas hulpiv hull naine, kuid koos olles lõppes see hulpimine seal lõpuks ära. Närvide viimase taluvuspiirini ajab ta mind aga siiani, isegi pärast meie suhte mingit moodi lõppemist. Elame küll tänase seisuga eraldi pindadel, kuid minu südamest ta välja kolinud ei ole. Tema vastuväidetest hoolimata näen, et ka mina olen tema südames veel poole varbaga olemas.
Et kuidas ta mind siis hulluks ajab? Oma täiesti segase isekusega. Kui proua on otsustanud, et laupäeva õhtul on vaja välja minna, siis täpselt see toimuma peabki. Naist ei huvita, et mul on silmad 12 tundi läätsedega kaetud olnud ja selle asemel vaataksin väga hea meelega temaga uuest suurest telekast mingit välgujumala filmi. Teda ei huvita seegi, et alles eelmisel õhtul me väljas toreda õhtu veetsime ja minu loogika kohaselt võib nädalavahetuse väljaskäimised selleks korraks lõppenuks lugeda. Naine muudkui ruigab, kuidas ma olen negatiivne ning käitun täpselt samamoodi nagu terve halva suhte jooksul. Egas midagi, korjan oma tööpäevast väsinud kere kokku ja jätan proua tema isiklikule pinnale laupäeva nautima. Omal suur okas hinges ja uus tööpäev pühapäeval ees ootamas. Ma ei taha just tihti kedagi kägistada, aga sel hetkel on viha proua vastu väga suur.
Öeldakse, et vihkame teises seda, mis meis endas olemas on. Vihkan naise isekust, ülbust ja soovi mulle haiget teha. Samal ajal olen just ise kõike seda sama. Eks tol õnnetul laupäevalgi kiusasin teda isuga. Ootasin ikka veel tema arvamust, et mis meie edasisest suhtlusest saab — kas oleme edasi paar või võin omale kellegi uue võtta. Eks selle uue pruudi jutuga ma tal ajusid krussi keerasingi. Andsin mõista, et uus naine on meile juba korterit vaatamas ja plaanin temaga kokku kolida. Proua seedis veidi seda infot ja poole tunni pärast andis oma vastulöögi läbi tutvumisportaali saavutuste. Kuidas ikka teda seal taga aetakse ja mis kommentaare ta piltidele pannakse. Sel hetkel tahtsin uuesti kedagi kägistama hakata — seekord siis pildile kommentaari pannud mehikest. Ikka isuga..
Tihti mõtlen, et kui mitu korda lihtsam oleks elu, kui me vaid tahaksime neid inimesi, kes meid tahavad. Täiesti haige on see, et alati pakub huvi just see kõige ebastabiilsem, ogaram ja kõige paremini lõhnav isend. Ja öelge mulle, et inimene on mingi steriilne ja ülim mõistusega olend. Kui on vaja omale elukaaslast valida, siis sajab täiesti debiilseid ja ebaloogilisi otsuseid nagu oavarrest.
