Kolumnist Steni soe soovitus uueks aastaks: napsuse peaga ei tasu suhteid lappima hakata..

Noh, hakkame siis aastavahetust või mõnda muud tähtsat päeva tähistama. Võtame klaasikese, siis teise — aina lõbusamaks tuju kerkib. Pärast teist või kolmandat pudelit veini hakkavad vanad draamad hoopis üles kerkima. Eriti geniaalse sähvatusena tuletab joobnud aju meelde — nüüd on õige aeg neid lahkama hakata! Ei ole hullu, kui probleemiallikas kaugel on — imetabane mobiilseade suudab ta maa alt ka üles leida, et ikka kõik mured saaks välja öeldud.

Isiklikult olen sellesse joobnuna suhtelahkaja rolli astunud liigagi tihti. Mõnevõrra küll lohutavad lood teistest lahkajatest, kuid lahendust enda probleemile see siiski ei too. Pigem annab ehk veel bravuuri juurdegi- teised ju teevad ka nii! Meenub ühe noore naistuttava värvikas kirjeldus tema mehe purjus peaga jauramistest. Mees ei suutnud enne oma verbaalse düsenteeriaga ühele poole saada, kui naine oli talle õllepudeli pähe löönud. Täiesti korralik ja viks naine, kusjuures. Hambad suus ja puha ning minu iluskaalal saab tubli kaheksa kirja. Ühesõnaga — täie mõistuse juures ja intelligentne naine ei suutnud oma suhteid lahkavat kaasat muudmoodi enam maa peale tuua, kui talle korralikult äsades. Hommikul mees veel ägises, et pea on hirmus valus ja kas naine teab sellest midagi.

Viimasel ajal olen päris palju mõelnud, kui palju suhteid reaalselt on viltu vedama hakanud, kuna inimesed ei taju oma joomispiiri. Ise olen oma jauramisi alati sisimas õigustanud pingete leevendamise vajadusega. Seda vajadust saab rahuldada ainult kangemat kraami alla kallates. Pole kunagi eriliselt mõelda tahtnud nendele pingetele, mis omakorda tulenevad pidustuste käigus korda saadetud rumalatest ütlemisest.

Meenuvad pea kümne aasta tagused sõprade külastused, kus kehtis üks omapärane kirjutamata reegel. Poole peo pealt hakkame meie koos naisega mina astuma. Sugugi mitte käest kinni hoides nagu peole tulles, vaid ikka teine teisel pool sõiduteed ja maruvihastena üksteise peale. Hommikuks see viha muidugi lahtus, kuid järgmisel koosviibimisel saime taaskord üksteise kõige hullemateks vaenlasteks.

Ilmselgelt ei ole alkoholist tingitud tülid viimase kümne aasta mure meie inimeste seas. Tuleb meelde jutustus nüüdseks juba mulla all puhkavast kangest naabritädist. Nimelt olevat naabrinaine oma mehega nii kõvasti tapelnud öösiti, et hommikul vajas kogu korter kraamimist. Seda nägi pealt külla saabunud sõbranna. Veel nägi sõbranna pealt, kuidas öised taplejad magusasti üksteise embuses magama olid suikunud. Korralikult tapeldud ja korralikult ka lepitud.