Kooliblogi: lapse kooli saatmiseks ei pea kulutama tervet varandust
Markuse toa remontisime koolisõbralikuks juba talvel. Vahetasime ära tapeedi ja vaiba ning valisime mööbli, mis vastaks koolilaste vajadustele. Remonti, muide, saab teha ka väga soodsalt. Tapeedi ostsime soodushinnaga, põrandale parketi samuti. Mööbel on second-hand. Kuulutasin nimelt Facebookis, et hakkame Markuse tuba ümber tegema ning kui kellelgi on üle üks koolilapse voodi, riidekapp, kirjutuslaud ja riiulid, siis palun pakkuge mulle.
Sõbranna tõi oma lapse väikeseks jäänud voodi, riidekapi saime ühelt kolleegilt, kirjutuslaud on mu õe vana ning riiulid ehitas mu tubli abikaasa lõpuks ise. Stiiligurud muidugi väristavad nüüd õudusest õlgu ja kujutavad ette, et mu lapse tuba on kui nagu kasutatud mööbli pood, kuid see ei ole nii. Käisime kõik mööblitükid üle, tuunisime viisakaks ja ühte stiili ning tuba näeb nüüd täitsa viisakas välja.
Riietest kirjutasin pikemalt artiklis Kooliblogi: kas dressipluusiga laps saadetakse koju tagasi?.
Unustasin seal mainida, et esimeseks aktuseks on meil olemas ka ülikond ning kingad. Need kinkis vanaema lapselapsele kooli alguse puhul. Soovi esitasin muidugi mina, Markus ise oleks muidugi tellinud veel ühe Lego. Aga taaskord - kokkuhoid. Ei pea ise selle peale raha kulutama.
Kõige suurema summa neelavad jalanõud. Mõistlikum on jalanõusid osta soodusmüükidelt ning planeerida pikemalt ette. Markuse praegused KangaRoos tossud on ostetud eelmise aasta allahindlustelt ABC Kingast, talvesaapad (Markuse lemmikud ja ülimugavad Kuomad) saime samuti soodushinnaga juba talviselt alelt. Kuna tööl on olnud kiire, pole ma jõudnud talle teist paari spordijalatseid osta, kuid see väljaminek ei ole nüüd enam nii suur probleem — teised kehalise kasvatuse asjad ning muud kallid asjad on ju olemas. Nagu riieteblogis kirjutasin, on Markusel lasteaia ajast jäänud terve hulk erinevaid dressipükse ja dressipluuse, millega trennis ja kehalise kasvatuse tunnis madistada. Need ei pea ju tingimata uhiuued olema.Vahetusjalanõud on Vikingi sandaalid, millega ta käis ka pool aastat lasteaias, kuid mis näevad endiselt välja väga viisakad ning on jalas mugavad. Katsetuste käigus on selgeks saanud, et igati mõistlikum on teha üks suurem väljaminek ning soetada lapsele (ja endale ka muidugi) ühed kvaliteetsed ja kallimad jalanõud kui osta poolaasta jooksul mitu paari odavaid “käimasid”. Paar korda olen kuu lõpus mõelnud, et okei, ma siis proovin veel ainult sel korral ning ostnud Markusele 20 eurosed jalanõud. Juba paar kuud hiljem, kui tossudel või sandaalidel õmblused rebenevad ja augud sees, olen seda kibedasti kahetsenud. Ühe tossupaari parandamine oleks läinud kallimaks kui tossude enda hind. Ei iial enam.
Selles riideblogis on ka meie nimekiri rõivastest, mis kooli jaoks vajalikud, aga mida meil tol hetkel veel polnud. Nüüd on. Jah, ma olen tüüpiline eestlane ja käisin Helsingis lapsele riideid ostmas. Laevapiletid olid tasuta, kõigi nimekirjas olevate riiete peale läks umbes 60 eurot. Tallinnas oleks läinud 160.
Kooliasjad. Päris suur osa vajaminevatest vahenditest on meil olemas eelkooli ajast. Värvilised pliiatsid, harilikud, kustukad, joonlaud, pintslid, segamistops, veetops, lauakate, käärid, liim, vildikad. Olemas. Guašid ja vesivärvid ostsime nüüd uued, plastiliini samuti.
Vihikuid ja joonistuspabereid me ise ei osta, nende tarbeks viime õpetajatele raha ja nad ise varustavad lapsed vajalike vahenditega. Igati mõistlik.
Kokkuvõttes arvan ma, et Markuse kooli alguse peale on praeguse seisuga meil kulunud kokku umbes 100 eurot. Pole ju nii hirmuäratav summa? Neil, kes kõik asjad viimasele minutile jätavad ning tunnevad vajadust kõiki asju uuena osta, muidugi läheb rohkem. Isegi pelgasin, et kokkuvõttes läheb rohkem, kuid olen rahul, et taipasin juba varakult valmistumisega pihta hakata ning viimasele minutile on jäänud veel vaid mõned ostud.
Naisteka lugejad, kui palju teile esimesse klassi lapse kooli saatmine maksma läheb?