Kodutohtri juulikuu teemad
* Kas lümfimassaaž paneb vähi vohama?

* Magnetravi võtab valu

* Lahedat suve jalgadele

* Paarisuhe: puhkus taevas või põrgus?

* Et päike oleks sõber, mitte vaenlane

* Kas gluteenivaba toit on uus imedieet?

* Vaikusemullist kuuldeaparaadiga välja

* Kuidas teha vesitõmmist

* Nutiseade suveks nurka

* 50+ toidulaud: ikka mõõdukalt!

Töönädalaid iseloomustab rutiin ja kiirus, sest mõlemad elukaaslased kiirustavad hommikul tööle: kiire dušš ja hambapesu, kohv ja hommikusöök; kui on lapsed, siis nende saatmine kooli ja lasteaeda. Õhtul poeskäik, lapsed ja õhtusöök. Lapsed magama, siis töötegemine arvuti taga, sotsiaalmeedia postitused, televiisor ja jälle otsast peale. Ühel hetkel tajud, et pole tükk aega rääkinud oma kaaslasega millestki olulisemast kui sellest, kes lapsed kokku korjab ja mida poest peaks tooma. Kui ees ootab ühine suvine puhkus, tuleb hirm peale — mida teha või kuidas käituda, kui tundub, et hakkad oma kaaslasest võõrduma?

Kaasa elukaaslast

Kui ühel maal ja ühes linnas koos elav paar näeb teineteist vähemalt õhtuti, siis palju on neid peresid, kus abikaasa käib tööl teises riigis ja jõuab koju harva. Kodust elu ülal hoidev kaasa on harjunud ise otsustama ja tegutsema ega oska kompromisse teha.

“Võõrdumine on kindlasti sügavam teema kui vaid ühise aja veetmine või puhkuse korraldamine,” arvab Marge Vainre. “Oluline on hoida pidevat kontakti, et kaugel olev pereliige saaks tunda osalust, oleks kursis ja saaks osa pereliikmetele tähtsatest asjadest, on see siis päeva jooksul toimunu arutamine, lihtsalt mõtete ja elamuste vahetamine või valikute tegemise üle arutlemine.

Kaugel elava pereliikme jaoks on kõige keerulisem see, et ta ei osale pereelus, näib, et saadakse ilma temata hakkama, tema arvamus ei määra midagi olulist ja ta pole piisavalt vajalik. Ja kodused saavadki ilma temata hakkama. Kui kaugel töötav isa püüabki vahel sekkuda, siis ei pruugi see perele üldse sobida. Ja nii see kaugenemine ja osavõtmatus jätkub.

Seega on ülioluline hoida pidevalt kontakti ja püüelda selle poole, et kontakt oleks sisuline. See tähendab sündmuste ja elamuste jagamist, siirast huvi teise jaoks tähtsa vastu jne. Ühine puhkus õnnestub paremini siis, kui see on läbi mõeldud, osalised saavad kaasa rääkida ja on jäetud piisavalt aega kahekesi olemiseks. Ei ole vaja kõike väga ära sisustada, on vaja tunda, et ollakse teineteisele olulised ja erilised.”

Leia ühist aega

Marge Vainre arvab, et üks suhte toimimise mõõdupuu ongi see, kas koos on tore; kas tahetakse korraldada asju nii, et jääks aega kahekesi olemiseks; kas on huvi teineteisega koos midagi kogeda, mõtteid ja elamusi jagada ning kas peale olmeasjade ja laste on üldse millestki rääkida.

Vahel on nii, et peamine suhtlusviis on etteheited ja käivitajaks mõni probleem. “Olen pereterapeudina kahjuks üsna palju kuulnud, et pole piisavalt seda, mis ühendaks. Isegi kui lõpuks leitakse koosolemiseks aega, näib see igava ja mõttetuna, kui pole sõprade-tuttavate seltskonda, askeldamisi, hõivavat tegevust või ka näiteks nutiseadmeid. Mõte veeta aega päris kahekesi võib tunduda tüütu ajaraiskamisena või näida lausa frustreeriv.

Sel juhul on kaugenemine teineteisest juba toimunud ning mõeldakse välja üha uusi viise teineteise vältimiseks.”

Mida teha, kui rahulolematus ja pinged aina kasvavad? Kas ultimaatumite andmine on tõhus viis paarisuhte probleemide lahendamiseks? Loe täismahus artiklit Kodutohtri juulikuu numbrist!