Kuhu minna talvepäikest otsima?

 (8)
21.11.00

Talvistel reisidel lõunapoolsetesse maadesse on hea omadus talvestressi maandada. Samas on üha enam inimesi, kes kallilt reisilt naasevad pettununa.

Ihaldatud päikese asemel oli ilm vihmane ja jahe või siis hoopis talumatult kuum. Peaks arvestama, et "lõunamaad" ei tähenda alati kaunist suve. Igal maailma regioonil on klimaatilised iseärasused ning algteadmised nendest tulevad reisi planeerides kasuks. Kuhu ja millal siis tasuks suunduda, kui plaanis saabuval sügis-talvel lõunamaa-reis ette võtta?

Eksootikat Aasiast

Üks õigustatult populaarsemaid piirkondi talvepuhkuse veetmiseks on Kagu-Aasia ning detsembrist märtsini ongi õige aeg sinna sõita. Parim aeg Kagu-Aasia tuntuima turismimaa Tai külastamiseks kestab vähemalt detsembrist veebruarini. Siis ei ole tavaliselt nii kuum ning sademeterohke. Tai keskosas läheb alates märtsist juba väga palavaks, ent lõunaosas on temperatuur veel üsna talutav. Ka Vietnami lõunaosa on detsembrist veebruarini mõnusalt soe, põhjaosa aga pisut jahedam.

Lõuna poole, ekvaatorile lähemale liikudes muutub kliima kogu aasta lõikes ühtlasemaks. Nii on Malaisias ja Singapuris kliima kuum ja niiske aasta läbi, seega sobib sinna minna ükskõik millal. Silmas võib siiski pidada, et detsember ja jaanuar on Malaisia idarannikul sageli vihmased. Seepärast on Malaisia-sõiduks parim aeg veebruar ja märts.

Veelgi kaugemal lõunas, Indoneesias valitseb meie poolkera talve ajal paraku vihmaperiood, mis võib seikluslikumat rännakut takistada. Seevastu Filipiinidel kestab parim rannahooaeg detsembrist aprillini.

Viimastel aastatel on ülemaailmsed kliimamuutused hakanud tunda andma ka Kagu-Aasias, väljendudes eelkõige selles, et kuivem periood algab varem ja kestab kauem. Nii võibki juhtuda, et ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus tavaliselt sajab peaaegu iga päev, võib käia pikemal reisil ära ka nii, et ei saa kordagi märjaks.

Talveks Indiasse
Ka Lõuna-Aasia reisi tasub kavandada talvekuudele, sest muul ajal seal sajab või on väljakannatamatult kuum. Suuremas osas Indias on mõnusaim aeg reisimiseks detsembrist kuni veebruarini. Märtsis-aprillis läheb juba palavaks. India põhja- ja kirdeosariigid, mis jäävad Himaalajasse, on neil kuudel suures osas hoopis ligipääsmatud ja karmi talvega.

Ka Nepalis on tänu suurele kõrgusele merepinnast kesktalvel jahe ning ideaalne aeg selle maa külastamiseks kestab oktoobrist novembrini, kui algab kuiv periood, ning seejärel veebruarist aprillini, enne vihmaperioodi saabumist.

Novembrist märtsini on suurepärane aeg ka puhkuseks Sri Lankal ja Maldiividel. Lähis-Ida riigid asuvad juba mõnevõrra põhjapoolsematel laiuskraadidel ning seetõttu võib südatalv neis olla jahe ja vihmane. Erandiks on näiteks Araabia Ühendemiraadid (sh Dubai), Bahrein ja Omaan, kust leiab talvekuudelgi nii idamaist eksootikat kui ka päikest ja rannarõõme.

Seevastu Türgis ja Küprosel võib küll ette tulla sooje ja ilusaid päevi, aga enamasti on seal talvel ikkagi ebameeldivalt jahe ja vihmane ning merevesigi külm.

Hea aeg Aafrika-safariks

Iga aastaga kogub järjest enam populaarsust Musta Mandri külastamine ning südatalv on just paras aeg ette võtta Aafrika-safari. Seda siiski eelkõige Ida-Aafrikas: nii Keenias kui Tansaanias valitseb just sel ajal kuiv periood, ehkki nii lähedal ekvaatorile on jahe vaid mägedes. Kes plaanib ronida mõne kõrgema mäe, näiteks Kilimanjaro, Meru või Kenya otsa, peab igal aastaajal kaasa pakkima varustuse kaitseks tõsise talveilma eest.

Marokos kestab novembrist aprillini küll vihmaperiood, kuid sajuhood on üsna harvad ja lühikesed. Maroko rannikul on kliima turistisõbralik enam-vähem kogu aasta, kuigi põhjaosas võib olla jahe ja sajune. Päeval võib temperatuur tõusta isegi 30 kraadini, öösel langeb aga 15 kraadini. Kõrgemal mägedes on talvel siiski külm ning saab isegi suusatada.

Aafrika lõunaosa, sh Lõuna-Aafrika Vabariik, Sambia ja Zimbabwe, jäävad lõunapoolkerale ning meie talvekuudel valitseb seal hoopis suvi ja kliima võib olla eurooplasele kurnavalt palav.

Geograafiliselt loetakse Aafrika juurde ka sellised populaarsed talvised puhkepaigad nagu Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared ja Portugali valduses olev Madeira.

Igavene suvi Kariibi saartel

Põnevaid reisisihte leiab talveks Ameerikast. Suurem osa Põhja-Ameerikast on talviseks päikese ja palmide otsinguks liiga külm. Erandiks on vaid Mehhiko, kus on mõnus peaaegu kogu talve. Mehhiko põhjaosas ja kõrgemal mägedes on detsembris-jaanuaris siiski jahe ja mõnikord isegi üsna külm. Populaarne reisisiht Yucatani poolsaar (tuntuim kuurort seal on Cancun), kus asub kuurorte ja ohtralt maiade kultuurimälestisi, on aga juba piisavalt kaugel lõunas, et põhjapoolkera talvekülm sinna ei jõua.

Ka puhkus USAs Floridas on ideaalne võimalus nautida suve siis, kui Eestimaal sajab lund või lörtsi. Teine USA piirkond, kust talvel päikest otsida, on Lõuna-California Los Angelese ja San Diego kant, ehkki jaanuar-veebruar võivad seal aeg-ajalt tuua ka vilumat ilma.

Peaaegu aasta läbi pakuvad päikest loomulikult arvukad Kariibi mere saared alates Kuubast, Jamaikast, Dominikaani Vabariigist, Puerto Ricost ja Bahama saartest kuni Barbadose, Guadeloupe'i ja Trinidadini. Sama võib öelda ka Kesk-Ameerika riikide kohta.

Suuremas osas Lõuna-Ameerikas valitseb meie talve ajal hoopis suvi ning on palav. Sellegipoolest sobib hulk sealseidki maid talviseks retkeks.

Arvestada tasuks vaid, et Peruu-reisiks meie poolkera talv hästi ei sobi, kuna sajab ja teed muutuvad mudaseks. Ka Brasiilia lõunapoolsemas osas (sh Rio de Janeiros) on kliima detsembrist veebruarini väga palav, ent just siis leiavad aset mitmed värvikad karnevalid.

Maakera kuklapoolele

Austraalia ja Okeaania on Eestist enam-vähem nii kaugel kui üldse olla saab ning sinna reisimiseks peab varuma rohkesti nii aega kui ka raha. Lõunapoolkera suvi detsembrist veebruarini võib peaaegu kogu Austraalias tunduda ebamugavalt palav, hilissügis ja varakevad on aga ideaalne aeg. Uus-Meremaal kestab suvi novembrist aprillini. Ja loomulikult valitseb aastaringne suvi arvukatel Vaikse ookeani saartel, sh ka Havail ja Tahitil.

Peale kliima iseärasuste tasub omapäi reisijal alati arvestada mõningate muude faktoritega, mis võivad muuta reisimise ebamugavamaks, raskemaks või kallimaks. Enamikus maailma riikides on suuremate pühade - jõulude, uusaasta, lihavõttepühade - aegu liikumist rohkem, ka kohalikud sõidavad siis ringi ning sageli on transport üle koormatud, hotellid täis ja hinnad kõrgemad.

Keda meeldivast kliimast enam huvitab odavus, võib reisi planeerida just tipphooaja välisele perioodile, et nautida rahu, vaikust ja allahindlusi.

Ja lõpuks - kui eespool toodust avastasite, et teie valitud riigis või piirkonnas valitseb esialgu reisiks plaanitud perioodil ebasoodne kliima, pole mõtet veel meelt heita. Vihma- või kuumaperiood ei pruugi veel reisi rikkuda. Vaatamisväärsused on ikka samad ja näiteks troopilised vihmavalingud võivad ebamugavuse asemel lisada reisile hoopis tubli annuse eksootikat.

Mida teada troopikasse reisides:
* Kuumas kliimas on äärmiselt oluline tarbida võimalikult palju vedelikke - paar liitrit päevas kindlasti. Juua tuleks ka siis, kui janu ei ole. Kui kaob vajadus päeva jooksul tualetti külastada, on asi juba ohtlikult halb.
* Kraanivee asemel on igaks targem tarbida pudeli- või mineraalvett.
* Kohalikke roogi, ka neid, mida müüakse tänaval, ei maksa peljata - see on osa reisi eksootikast. Imodiumi kapslid võiksid aga igaks juhuks alati taskus olla, sest reisi esimestel päevadel on kõhus toimuv streik pigem reegel kui erand ega pruugi tähendada veel seda, et olete söönud musta või kõlbmatut toitu - lihtsalt kohalik bakterite seltskond on esialgu võõras.
* Päikese intensiivsust lõunapoolsetel laiuskraadidel ei tohi alahinnata. Juba pooletunnine päevitamine võib lõppeda tugeva põletusega. Väga ohtlik on see just talvel, kui põhjamaalase nahk on eriti kahvatu.
* Arvestada tuleks, et päike kõrvetab ka vees viibijaid. Koralle imetledes oleks targem särk selga jätta.
* Mida eksootilisem riik, seda põhjalikumalt tuleks uurida kohalikke haigusohte ning vajadusel teha vastavad vaktsineerimised. Mõnel maal ei lubata ilma ametliku vaktsineerimistunnistuseta üldse riiki sisse.
* Kuna lõunamaades saabub pimedus varakult ja kiiresti, on vaatamisväärsustega tutvumist mõistlik alustada võimalikult vara hommikul. Siis on ka jahedam.
* Fotod tulevad ekvaatorilähedastel laiuskraadidel paremad varahommikul ja hilisel pealelõunal pildistades, sest keskpäeval on päike seniidis ning eriti hooneid pildistades võivad värvid hajuda.
* Halb on koju unustada päikeseprillid, peakate ning tugevatoimeline päevituskreem.

Marek Dreving on Postimehe ajakirjanik.