Kui laps ei taha kõhust välja tulla

40 rasedusnädalat on täis, aga beebi ei mõtlegi sündida. Teile ei lähe enam ükski riie selga, kõndimine on piin, magada ei saa, kuigi väga tahaks. Te annaksite ära ei tea mida, et sünnituse päev juba ükskord kätte jõuaks, olgu hirm sünnituse ees kui suur tahes.

Kui indiaani naine oleks pidanud sünnitama hakkama, aga beebi ei kavatsenud ega kavatsenud välja tulla, siis sidusid hõimukaaslased ta kalju külge ja tegid, nagu ründaksid nad teda, hoides hobuseid tagasi alles viimasel minutil. Mõned palverändajad aga sidusid sünnitamisega hiljaks jäänud naise posti külge ning tagusid teda koos sellega vastu maad, et laps lahti raputada.

Rahvatarkusi, kuidas sünnitust esile kutsuda, on edasi antud põlvest põlve. Ja uskumusi selle kohta, kuidas sünnitust esile kutsuda, on arvatavasti peaaegu niisama palju kui rasedaid endid. Kas mõni neist õpetustest ka paika peab? Sõltub sellest, kellelt küsida. Isegi arstid ei ole selles osas ühel meelel.

25-aastane Marianne, poolteiseaastase poja ema, ütleb, et rasedusest ja sünnitusest rääkimine toob lausa pisara silma. Tema kandis oma poega üle aja arstide arvestuse järgi kaks nädalat, enda rehkenduse järgi aga koguni kolm ja pool. “Vahel lõi kõhtu selline tugev valusööst — no nüüd lõpuks hakkab peale. Ei midagi.” Proovis temagi kõike, millest allpool juttu.

Prostaglandiin

Prostaglandiin on hormoon, mis aitab sünnitust esile kutsuda. Kui te olete lapse kõvasti üle kandnud, kutsub arst sünnituse esile tõenäoliselt prostaglandiini abil, et emakakael avaneks. Nii et kui te tahate veenda oma beebit välja tulema koduste vahenditega, siis jääb üle soovitada sedasama prostaglandiini.

Ja kust seda prostaglandiini siis saada? Tehke täpselt sedasama, mis siis, kui beebi alguse sai. Seks on kindel vahend, väidab suur osa arste. Seemnerakud sisaldavad prostaglandiini, mis aitavad emakakaelal avaneda, ja valmistavad seda niiviisi sünnituseks ette.

Kui rasedus kulgeb normaalselt, siis võib suguelu kõigi üheksa kuu jooksul jätkata. Selles vallas on meeste hirmud vahest suuremadki kui naiste omad. Paljud mehed kardavad, et teevad naisele haiget või segavad kuidagi beebit kõhus. Viimane on võimalik väga harva, loodet kaitseb lootevedelik ja limakork. Naisega tuleb lihtsalt olla õrn ja ettevaatlik, ning kui vahekorraks valida asendid, mis on naisele mugavad ja ei lase peenisel tungida liiga sügavale, siis on kõik korras.

Ent mitte kõik naised, ka mitte kõik arstid ei usu, et seks aitab sünnituse lähenemisele kaasa.. Osa arste peab küll võimalikuks, et seemnevedelikus sisalduv prostaglandiin kutsub esile emaka kokkutõmbed, aga väidetavalt puuduvad tõendid selle kohta, et nimelt need kokkutõmbed viivad tegeliku sünnituseni. Niisiis ei ole rasedal enesel võimalik sünnituse esile kutsumiseks midagi ette võtta, kõlab kokkuvõte.

Marianne meenutab, et tema ja ta elukaaslane nautisid viimastel rasedusnädalatel aktiivselt voodirõõme, lootes, et toovad sedasi sünnituse lähemale. Nende lapse sündimise päeva ei mõjutanud aktiivne seks kuidagi.

Jalutamine

Paljud inimesed usuvad, et kui sünnitamise aeg on käes, aga midagi ei juhtu, siis tuleks end jalule ajada, kui raske see ka poleks, ja tublisti kõndida. “ Igal õhtul võtsime ette pikki jalutuskäike küll mereranda, küll metsa,” meenutab Marianne. Jalutuskõigu asemel arvatakse sünnitust lähendavat ka muu kehaline tegevus. Marianne näiteks proovis akende pesemisega. Ikka ei midagi.

Kõndimise sünnitust esile kutsuvat mõju arstid ei kinnita, jalutamine nimelt prostaglandiini tekkimist ei stimuleeri. Osa arste suhtub jalutamisse positiivselt selle pärast, et see aitavat lapsel sisse võtta sündimiseks parema asendi. Ka on jalutamine rasedale igal juhul parem kui istumine või lamasklemine, siin ei ole küsimustki. Isegi need tohtrid, kes väidavad, et jalutamine lapse asendit emaüsas ei paranda, möönavad et see on hea mõte igal juhul.

Kastoorõli ja klistiir

Osa naisi usub, et sünnituse esilekutsumisel võib kasu olla kastoorõlist või klistiirist. Arvatavasti on sellest “kasu” siiski vaid siis, kui naine on selletagi “küps”. Kastoorõli kutsub mõnikord esile kõhulahtisuse ja kõhukrambid. Avanenud emakakaelaga naiste puhul võib see tuhud esile kutsuda. Ent teiste naiste puhul ei anna see mingeid tulemusi — kõht läheb lahti küll, aga nad ei hakka sellegipoolest sünnitama.

Kui kastoorõli ja teised sarnased vahendid üldse mingit mõju avaldavad, siis tuleneb see sellest, et nad stimuleerivad soolestikku, mis omakorda võib vabastada prostalgiini, kinnitab osa arste. See on ka põhjuseks, miks paljud inimesed usuvad, et soolestikku stimuleeriv vürtsikas toit aitab sünnitust esile kutsuda. Teiste arstide hinnangul on see aga lihtsalt vananaiste jutt — soolestiku ja emaka vahel puudub igasugune seos.

Taimeteed

Sageli arvatakse ka, et osa taimeteesid kutsub sünnituse esile. Marianne jõigi teed lausa liitrite kaupa. Tagantjärele ta enam päris täpselt ei mäleta, mis tee see oli, aga: “Oli vist nõmmeliivatee. Keegi tark Perekoolist soovitas.”

Teede sünnitust esile kutsuva mõju kohta puuduvad paraku tõendid. Mõned eksperdid hoiatavad koguni, et see võib olla kahjulik, peamiselt selle pärast, et ürtide mõju ei ole teadlaste meelest küllalt kontrollitud. Sageli ei tea inimesed ka seda, missuguses koguses ravimtaimi tarvitada. Mõned ürdid sisaldavad fütoöstrogeene, mis mõjutavad vere hüübimist, raseduse lõpufaasis ei ole mõistlik sellega riskida.

Kui Marianne esimest korda haiglasse läks, siis saatis valves olnud arst ta koju tagasi ja soovitas nädala pärast uuesti tulla. Kui Marianne uuesti läks, siis oli emakakael juba avanenud. Sünnitustegevus algas siis, kui arst avas lootekoti. Vaeva ja valu tulemusena sündinud poisslaps tuli ilmale õnnesärgis: üleni nabanöörisse mässituna, aga ometi terve ja tubli (apgar 9). Aga see, mis edasi sai, on juba üks teine lugu.