Alkoholitarbimine on suuresti seotud kultuuriga, ja kui mõnes riigis on alkohol tabu, siis Eesti riik sellele nulltolerantsi kehtestanud pole. Seaduse kohaselt tohib meil alkoholi tarbida alates 18. eluaastast.

See kõik seab lapsevanema üsna keerulise küsimuse ette: kuidas seletada lapsele, et alkohol on tervisele kahjulik, aga täiskasvanud tohivad seda juua?

Keerulist sasipundart oli nõus lahti harutama psühholoog Niina Primolennaja, Terve Eesti SA koolitaja.

Laps matkib täiskasvanuid ja sageli on ütlusest “sa ei tohi, sest sa oled laps” vähe. Kuidas seletada lapsele, et alkohol on küll kahjulik, aga täiskasvanud tohivad seda pruukida? Äkki peaks kodustel pidudel valama endale ja külalistele veini morsiklaasi, et laps ära petta?

Laps ei pea kasvama nagu kasvuhoones, ta peab ka teadma, mis ühiskonnas toimub. Seega on loomulik, kui laps näeb, et täiskasvanud külalistele pakutakse pokaal veini. Kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et ükski täiskasvanu ennast purju ei joo.

Aga kui laps küsib, kas ta võib ka proovida, peab vastuseks olema kindel ei. Sest me ei taha oma lapsele halba.

Kui vanem peab õigeks anda lapsele kodus näiteks keeleotsaga alkoholi maitsta, peab sellega kaasnema selgitav ja arutlev vestlus. Alkoholitarbimise vanuselist piirangut tuleks seletada laste ja täiskasvanute organismi erinevustega. Lapse organid on alles arenemisjärgus ja ka kõige väiksem kogus alkoholi pärsib nende arengut. Lapsele tuleb seletada, et kui jood alkoholi, siis see kahjustab eelkõige sinu peaaju, nii et oled täiskasvanuna kas rumal või mõnel teisel moel haige. Aga seda ei soovi lapsevanemad ega laps ise.

Arvan, et vanusepiirang peaks ulatuma isegi 25. eluaastani, sest alles selleks ajaks areneb välja aju frontaalsagara piirkond – prefrontaalne korteks, mis vastutab meie sihipärase käitumise eest.

Laps võib küsida, et kui alkohol juba niisugune mürk on, miks siis täiskasvanud seda joovad. Küllap tasub ikkagi pikisilmi 18. sünnipäeva oodata?

Lapsele võib seletada, et kui alkoholi toidu kõrvale juua, annab see toidule lisamaitse, see mõjub nagu iga teine maitseaine. Ja just see võibki osadele inimestele meeldida.

Paraku rõhutakse alkoholireklaamides sellele, et alkohol tõstab tuju ja aitab seltskonnas suhelda – alkohol tähendab pidu. Täiskasvanutele, kelle eluhoiakud on välja kujunenud, sellised reklaamid ei mõju, küll aga just lastele ja noortele, kes alles õpivad maailmas olemist.

Kindlasti tuleb lapsele seletada, et alkoholist joob end purju ainult väga rumal inimene. Lapsevanema roll peakski olema kasvatada last alkoholi suhtes nii, et tal oleks tasakaalustatud suhtumine alkoholisse – et ta suudaks selle liigtarbimisele vastu panna ja ehk ka sõpru korrale kutsuda.

On palju faktoreid, mis viivad (või ei vii) selleni, et kenast lapsest kasvab alkohoolik, aga kahtlemata on üks mõjureid kodune kasvatus. Kindlasti ei tuleks ka lapse 18. sünnipäeval pudelit lauale panna, öeldes, et tänasest võid jooma hakata. Alkoholi ei tohiks peres nii kõrgele pjedestaalile seada, et laps seda täiskasvanueaga otseselt seostaks.

Üsna levinud on arvamus ja käitumine, et pakun oma lapsele (noorukile) alkoholi kodus. Et parem las joob minu silma all kui et kontrollimatult väljas.

Olen seda meelt, et vanemad ei peaks oma lastele alkoholi pakkuma. Aga see, kuidas laps käitub väljaspool kodu, sõltub peresuhetest ja usaldusest. Lapse kodune kasvatus ja head peresuhted peaksid tagama selle, et ka 18aastane ei läheks alkoholiga liiale.

Laste sünnipäevadel pakutakse sageli lastešampanjat ning lüüakse klaase kokku. Kusjuures täiskasvanud joovad “päris” vahuveini. Kas see ei õpetagi last, et pidu on alati seotud alkoholiga?

Me võiksime siiski omavahel ja peokülalistega kokku leppida, et lapse sünnipäeval alkoholi ei jooda – ka mitte täiskasvanud. Olen lastešampanjat proovinud – minu meelest on see üsna ebameeldiva
maitsega.

Millegipärast arvan, et selle lastešampanja ja klaaside kokkulöömise kombe on toonud laste sünnipäeva ikkagi lapsevanemad. Lapsevanemad võiksid mängida mõttega, et kui peres suitsetatakse, kas te pakuksite siis lapsele nii-öelda lastesigaretti, kui selline olemas oleks?

Lapse sünnipäev tuleks ikka nii korraldada, et pidu tähendaks huvitavat tegevust, mitte sedavõrd söömist-joomist. Vastasel juhul võtab laps selle klišee, et pidu = alkohol, oma edaspidisesse ellu kaasa.

Mul on jäänud mulje, et viimasel ajal on meil hakatud ehk liiga palju rääkima alkoholi kasulikkusest. Tuuakse näiteks Vahemere maid, kus lõunasöögi ajal pokaali veini joomine on vaata et kohustuslik. Samuti räägib osa arste, et pokaal punast veini päevas teeb südamele head. Kuidas sellesse suhtuda?

Ei tohi unustada, et Vahemere maades küll juuakse toidu kõrvale veini, kuid purjus inimene kaotab igasuguse lugupidamise, selline käitumine on ühiskonna silmis välistatud.

Kui mõni arst soovitab patsiendile näiteks vererõhu tõstmiseks juua 50 g konjakit päevas, selle asemel et võtta mingit ravimit, siis on see arsti soovitus just sellele patsiendile. Ükski arst ei soovita kõigil inimestel juua pits konjakit päevas.

Kui me oma kultuuris alkoholitarbimise nulltolerantsini ka ei jõua, võiksime vähemalt püüelda vahemeremaise suhtumise poole purjus inimesse. Olgu ta siis ükskõik kui tähtsal kohal lugupeetud isik.



TERVE EESTI SA

Üleskutse

- Kultuuri muutmine ei toimu üleöö, kuid lihtsate ja oluliste sammudega saab algust teha juba praegu. Ühiskonna tasandil on alkoholist tingitud kahjude vähendamisel väga tähtis alkoholiga seotud normide teadlik loomine ja kujundamine tööl, kodus, sõprade seltsis ja ka ühis­konna tasandil laiemalt.

- Positiivse muutuse loomiseks kutsub Terve Eesti SA koos restoraniga Le Bonaparte kõiki Eesti toitlustusasutusi täiendama alkoholivabade jookide valikut ning pakkuma külastajatele veini kõrvale vett.

- Ka kliente julgustatakse rohkem põnevaid alkoholivabasid jooke küsima. Laiem alkoholita jookide valik on alternatiiviks alkoholile, neid saavad nautida lapsed, beebiootel emad ja ka lihtsalt nauditavat maitseelamust soovivad külastajad. Lihtne ning vajalik samm alkoholi­kultuuri arendamisel.