Kunsti seitsme maa ja mere tagant

Peale kodumaiste artistide saab vanalinna päevadel seekord rohkesti näha väliskülaliste pakutavat. Tulemas on muusikuid, etenduskunstnikke ja kunstnikke nii Taanist, Ungarist kui ka Venemaalt.

Kuna vanalinna päevad heidavad pilgu aegade taha Taani perioodile, siis otsisime ka tänasest päevast toredaid kokkupuutepunkte ja tegijaid, kes seostuvad Taani ja taanlastega.

Haruldane paberlõikekunst Taanimaalt Ane Cecile Mogensenilt

Taani kunstnik Ane Cecilie Mogensen võlub vaatajaid erilise loominguga – tema kunst sünnib otse vaatajate silme ees ning selle jäljendamine tundub ilmvõimatu. See on paberikunst. Mogensen lõikab mängleva kergusega paberilehest keerukaid mustreid ja tegelasi ning leiab, et paberikunst on paeluv, sest on nii vastuoluline – terav ja õrn ühel ajal. “Ja seetõttu ka väga keeruline,” tõdeb kunstnik.

Kunagi ammusel ajal armastas ka Taani muinasjutuvestja Hans Christian Andersen illustreerida oma jutustamisi käärilõigetega. Mogensen selgitab, et heaks paberikunstnikuks saamiseks läheb vaja palju kannatust, head kujutlusvõimet ning kindlat kätt.

“Peab mõistma, et läheb mitmeid tunde selleks, et lõigata välja vaid postkaardisuurust tükikest, sest selles kunstis on ülikeerulised mustrid ja jooned. Siin ei saa midagi kustutada!” räägib kunstnik.

Paberlõiked on priid üleliigsest sõnade koormast. Selle kunsti tajumiseks peab olema avatud meel – iga vaataja saab kunstiteose seostada oma mõtete ja unistustega. Ane C Mogenseni jaoks on paberikunst kui meditatsioon, eriline kunstižanr, mida just väga paljud ei viljele.

“On tore teha midagi, mis on veidi haruldane,” nendib Mogensen.

Paberlõigete töötoad toimuvad Hopneri majas 31. mail kell 16 ja 1.–2. juunil kell 13, kestavad 1,5–2 tundi. Vajalik on eelregistreerimine [e-mail]

The Commedia School toob Tallinnasse Taani klounid!

Selles koolis on klounikraadi omandanud ka meie oma maailmakuulsad Eesti tsirkusekoomikud Piip ja Tuut!

Taanist saabub Tallinna 14 klouniõpilast koos kolme õpetajaga. Nad annavad vabaõhuetenduse reedel kell 17 Vabaduse väljakul ja laupäeval kell 12 Taani Kuninga aia amfiteatris. Taani klounid nentisid, et valmistavad küll commedia dell’arte stiilis etenduse stsenaariumi varem ette, kuid jätavad ruumi ka üllatusteks. Nende õpetaja Ole Brekke selgitas, et klounid on erilised, sest identifitseerivad end oma eksimuste ja haavatavusega. “Isegi eksides armastavad nad mängida!”

Eksida võib, kuid heaks klouniks saamine nõuab pühendumist. “Heal klounil peab olema tugev keskendumis- ja kujutlusvõime ning ta peab oskama end lõdvaks laskma,” selgitas Ole. “Nad peavad end väga hästi tundma ning lubama oma võluval iseloomul särada.”

Klounid, see sõbralik rahvas, võtavad kampa kah! Taanlased ning Piip ja Tuut mängivad etendusi kahel korral koos.

31. mail kell 19 Taani Kuninga aia amfiteatris ja 2. juunil kell 12 Piip ja Tuut Mängumaja hoovis

V.O.S.A.

Tšehhi tsirkusetrupi V.O.S.A. liikmed ujuvad oma hiigelsuurte kaladega mööda vanalinna tänavaid. Tšehhi trupp on esinenud nii Berliinis, Peterburis kui ka Shanghais. Nüüd on neid peagi võimalik näha Tallinnas.

1. juunil kell 12.30 etenduse teekond Vabaduse väljakult Raekoja platsi, kell 14.30 Viru väravatest Raekoja platsi ja kell 16.30 Raekoja platsilt lastealale LAHELA.

2. juunil kell 11 etenduse teekond Viru väravatest Raekoja platsi, kell 13 platsilt lastealale LAHELA ja kell 15.30 Vabaduse väljakult Raekoja platsi.

The Breadberries

Eklektilist muusikat tuleb mängima Peterburi kollektiiv The Breadberries. “Meid mõjutab muusika, mida me ise kuulame ja igaüks meist kuulab erinevat muusikat! Meie looming ei kuulu ühessegi žanrisse ja me ei üritagi midagi konkreetset saavutada või kujutada,” kirjeldavad muusikud enda loomingut.

Lars Møller

Taani hõngu lisaks teistele artistidele kannab Lars Møller, saksofonimängija, helilooja ja dirigent, keda peetakse Skandinaavia jazz’i juhtfiguuriks. Møller seob oma loomingus elektroonilise, koori- ja maailmamuusika. Ta loob uusi kooslusi teiste vanalinna päevadel esinevate muusikutega: annab jazz’i-hõngulise ühiskontserdi Peterburi ansambliga The Breadberries 31. mail kell 20 Raekoja platsil; teine jazz-kontsert koos Peterburi päritolu Denis Kirilloviga on 1. juunil kell 19 Katariina kirikus (Vene 14a).

Eesti-Rootsi ansambel Fränder

Rootsi päritolu bänd koosneb õdedest-vendadest: Natasja Dluzewska, Gabbi Dluzewski, Daniel Dluzewski. Fränder on vana rootsikeelne sõna, mis viitab perekonnale ja hõimule ning ka kaasinimestele.

Juba lapsepõlvest peale oli Dluzewskidel soov koos muusikat luua. Unistus täitus 2015. aastal. Bändi ja perega liitus neljanda liikmena ka Eesti juurtega Säde, kes vürtsitab repertuaari eesti folkmuusikaga. “See oli kohene klikk – armastus esimesest silmapilgust! See sobib meie pere muusikaga,” sõnasid Dluzewskid ja lisasid, et Säde toob eesti folkmuusikast tõeliselt ilusaid meloodiaid ning sõnu, millest on kerge inspiratsiooni saada. Nende arvates on koos perega hea muusikat luua ühise mineviku tõttu. “Vähem juttu ja rohkem muusikat!” tõdevad nad.

Raekoja platsil 2. juunil kell 15.00.

Energiline kiir-folk-friik-punkbänd Bohemian Betyars Ungarist

Nende eesmärk on levitada ungarlastele omast kõrvulukustavate pidude tunnet üle maailma. Ise nimetavad bändiliikmed viljeldavat žanri kiir-folk-friik-pungiks. See on põnev segu rokist, skast ja psühhedeelsest muusikast. Kõik nende meloodiad on vürtsitatud Ungari, Balkani ja mustlasmuusika elementidega.

Paari viimase aasta jooksul on bänd tantsitanud inimesi Läänemerest Atlandi ookeanini ligi tuhat korda. Tallinna kodanikud peaksid end korralikuks kardiotrenniks valmis panema, hoiatavad nad. “Oleme mänginud paljudes paikades ja alati jõudnud oma eesmärgini – panna inimesed tantsima! Tegime seda isegi Hiinas ja Jaapanis, see oli täielik kultuurišokk. Saavutasime kontserdi lõpuks täieliku deliiriumi!”

Eesmärk ei ole ainult inimeste hullutamine, vaid ka erinevate kultuuride nägemine. Eestis ei ole Bohemian Betyars varem mänginud, mistõttu on nad Tallinna kontserdi pärast väga elevil.

31. mail kell 22 U3 Kontsertklubis (Uus 3) ja 1. juunil kell 20 Raekoja platsil

Taani filmid Raekoja platsil

31. mail kell 21 “Inimese mõõtu linn” (“Human Scale“ 2012), rež Andreas Dalsgaard
“The Human Scale” (rež Andreas Dalsgaard, 2012) on poeetiline ja mõjus dokumentaalfilm, kus Kopenhaageni, New Yorgi, Dhaka, Chongqingi ja teiste linnade näidete põhjal mõtiskleb Taani arhitekt Jan Gehl linnaruumi mõjust inimestele. Jan Gehl on arhitekt ja endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on linnaelu kvaliteedi konsultatsioonifirma Gehl Architects asutaja ja mitme linnakujundust hõlmava raamatu autor.

Tema linnaarendusprojektid hõlmavad linnu nagu Kopenhaagen, Stockholm, Rotterdam, London, Amman, Muscat, Melbourne, Sydney, San Francisco, Seattle ja New York. Eesti keeles ilmunud Jan Gehli raamat “Linnad inimestele” (2015) on linnaplaneerijate ja linnakultuuri huviliste piibel, mis seletab väga lihtsas ja arusaadavas keeles lahti Gehli teooria põhitõed sellest, kuidas linnad ja inimesed koos toimivad.

1. juunil kell 21 “Babette’i pidusöök” (1987)

Taani kirjaniku Karen Blixeni raamatul põhinev ja võõrkeelse filmi Oscari pälvinud “Babette’i pidusöök” (1987) on filmikunsti ajaloo üks hinnatumaid toiduteemalisi linateoseid.

Tegemist on romantilise draamaga kahest täiskasvanud õest, kes elavad 19. sajandil Taanis väikeses külakeses koos oma isaga. Külaelanikud on nii andunud usklikud, et annavad lausa väikese sekti mõõtmed välja. Kuigi õdedel on austajad olemas, otsustavad nad isaga koju jääda ja elada oma vaga vanatüdrukuelu. Saatuse tahtel satub nende majapidajannaks prantsuse daam Babette ja kui on aeg mälestada lahkunud isa tema sajandal sünniaastapäeval, tahab Babette valmistada külarahvale pidusöögi prantsuse moodi. Kuigi õekesed on jumalavallatu sündmuse pärast hirmus mures, lubavad nad siiski Babette’il tegutseda ja nii saavadki muidu lödiks keedetud leivast ja leotatud lestast toituvad usklikud vanakesed veeta ühe imelise õhtu Veuve Clicquot’ ja kilpkonnasupiga. See on lihtne, armas ja soe film, mis, nagu isegi ette kujutate, paneb suu vett jooksma.

(Tutvustuse autor: Maria Ulfsak-Šeripova / MOOD)