Kuri põliselanik: lärmakad külalised, mida te siit otsite? Minge Pühajärvele läbustama!
Meie saareke on alati olnud turistidele ahvatlev. Moodsat praami siia ei sõitnud ja seepärast oli meie saar ühtepidi ahvatlev sihtpunkt, kuid samas ka kättesaamatu olnud. Mõnus rahulik saarekene, kus elu omasoodu veeres. Nüüd aga tuleb juba kolmandat suve siia aina rohkem turiste. Neid tuuakse siia lausa eraldi paatidega, et ikka võimalikult palju neid üle mere saaks siia. Ma ei ole iseenesest oma loomult kuri ega tige inimene, kuid halvasti käituvad külalised panevad minu ja teiste kohalike elanike taluvuse proovile. Nad on nii lärmakad, ebaviisakad ja neid on liiga palju!
Muidugi saan ma aru, et osa meie saare elanikest sõltub turismist ja väidetavalt aitab turism edendada ka meie saare elu, kuid mina ei ole küll mingit muutust paremuse poole läinud. Pigem hoopis vastupidi. Hinnad on kohalikus poes palju kallimaks läinud, rääkimata sellest, et pidevalt on midagi poes otsas, sest turistid ostavad kõik eest ära. Mina ei saa aru, kas nad siis tõesti ei suuda oma nädalavahetust natukene paremini ette planeerida, et ei pea trobikonnas külapoes tõuklema. Ära on tüüdanud, et kogu aeg on poes järjekord ja maja ees on suitsetavad ja joovad noored. Noored naised seal hulgas. Kole vaadata, kuidas neil koni hambus ja siidripurk käes on. Mis inimesed sellistest küll tulevad?
Hea küll, selle ma kannatan veel ära, et neid palju on ja poes enam rahulikult käia ei saa, aga see ebaviisakus häirib mind kõige enam. Neile tundub, et nad oleksid nagu meist saare elanikest tähtsamad ja et neile kehtivad teised reeglid. Prügi nad enda järel rannast ära ei korista, konid peidetakse liiva sisse, metsaradadelt võib siit ja sealt leida pidevalt tühje õllepudeleid. Nad ei austa kohalikke ega meie tavasid, neid ei huvita ei saare elu ega ajalugu. Ma olen kohe huvi pärast vaadanud, kas mõned neist turismigruppidest kohalikust muuseumist ka läbi astub. Suveniiripoest jalutavad ka niisama mööda. Võiks siis ju kasvõi nii palju, et toetaks meie saare isetegijaid, aga ei. Kui siis julged neile midagi öelda, et meil siin saarel nii ei tehta või hakkad nendega suhtlema, siis naeravad sulle näkku ja ütlevad, et neid ei huvita, et neil on puhkus. Puhkus tähendab nende mõistes aga meeletut lärmi, valju muusikat ja enda kooma joomist.
Ma kohe ei saa aru, kas neil tõesti on selle pärast vaja siia ronida. Mingu Pühajärvele või kuhugi mujale, kus neid joomapidusid nendesugustele korraldataksegi. Saarele võiks ikka tulla need turistid, keda huvitab loodus, rahu ja vaikus ning kes saavad aru, et saar on meie kodu, kuhu nad külla tulevad.
