Lapselapsi on mul viis ja puhkus juulikuul on vaid nendega tegelemine: hommikul kõik hambaid pesema ja puhastesse riietesse, siis sööma, siis ujuma, siis lõunasöök valmistada, kui õnnestub, siis väiksemad lõunauinakule, kui ei õnnestu, siis on õhtuti kisa-virisemist palju. Peale lõunat peab suurematele tegevusjuhendaja olema, muidu istuvad vaid arvutis või teleris. Õhtul jälle süüa teha, hambad pesta, tuduriietesse sundida ja unejuttu lugeda.

Oeh, kui väsinuna 60-nene vanaema õhtuks on ja ootab pikisilmi, et “puhkus” lõpeks ja jälle normaalse elu juurde tagasi saaks. Tegelikult ma ju armastan neid kõiki, aga mis liig, see ikka liig.