Laps sünnib eostumisel
Idamaade targad kinnitavad: “Kui alustate oma lapse kasvatamist tema sündimise päeval, siis olete juba hiljaks jäänud — algust peaks tegema üheksa kuud varem.” Sealmail pannakse lapse sünnipäevana kirja mitte päev, mil beebi ilmale tulles karjuma hakkab, vaid päev, millal isa seeme ema munaraku viljastab.
Juba 2000 aastat tagasi laulsid rasedad hiina naised oma sündimata lastele lüürilisi laule, Jaapanis aga viidi beebiootel naisi erakordselt kaunitesse looduspaikadesse, kus nad tegelesid enda ja tulevaste laste esteetilise ja muusikalise kasvatusega.
Ka Põhja-Euroopa maades oli vanasti säärane komme, et ümarate kõhukestega naised istusid õhtuti ukselävel rahvuslikke ja kiriklikke laule leelotades. Polüneesias praktiseeritakse praegugi rütmilisi tantse rasedatele. Iidne kultuur ja meditsiin olid hästi varustatud teadmisega, mis näivad meile kui maailmailme. Õnneks pole kunagi hilja midagi head ja tõeliselt tarka õppida.
Pisut ka teadusest
Umbes sada aastat tagasi avastasid morfoloogid, et vastsündinute ajus leidub teatud protsent atrofeerunud neuroneid. Nad esitasid hüpoteesi, et atrofeerumine toimub seetõttu, et neid neuroneid emaüsas ei vajata. Juba siis oli teaduslikult tõestatud, et peaaju närvirakkude hulk mõjutab suurel määral lapse intellektuaalset arengut ja psühholoogilist küpsust. Nende teadmiste alusel hakkasid Euroopa ja Ameerika teadlased propageerima lapse kasvatamise otstarbekust enne sündi, eesmärgiga säilitada ja arendada võimalikult palju neuroneid. Nii tekkis 70ndate lõpul psühholoogia, pedagoogika ja meditsiini haruna uus teadus — sünnieelne pedagoogika. Uue aparatuuri ja diagnostikameetodite arenguga tekkis ka reaalne võimalus loote käitumist jälgida.
1982. aastal tegid jaapani teadlased hüdrofooni abil kindlaks, et emaüsas kuuleb laps kõiki helisid, ehkki summutatult (umbes 30% vaiksemalt), kõige tugevamaks heliks osutus ema südame tuksumine.
Kaasaegsete aparaatide abil tehti kindlaks, et viienädalane loode reageerib ema puudutustele. Kaheksandal nädalal algab tormiline rakkude kasv, 12. nädalal kujunevad tulevase maailmakodaniku näojooned ning 14. arengunädalal hakkab beebi reageerima helidele, kusjuures ta suudab erinevatel helidel vahet teha. Siis kujunes teadusest mood — trendi-kad tulevased emad kuulasid teadlikult koos beebidega klassikalist muusikat, kõrvaklapid ümaratel kõhukestel.
Sünni muusika
Sonatali meetod tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast sonans — kõlav ja natus — sünd. Sellest tulenev sõna sonatal tähendab raseduse ja sünni muusikat. Selle metoodika järgi saab muusika abil stimuleerida loote arengut emaüsas, samuti leevendada naise stressi vahetult pärast lapse sündi. Sonatal sündis erinevate maade teadlaste uuringute tulemusena. Sellega on tegeldud pikki sajandeid erinevates riikides, Eestisse jõudis ta üsna hiljuti.
Pelgulinna sünnitusmaja perekooli juures tegutsevat gruppi juhendav Ljudmilla Solovjova õppis seda meetodit Moskvas muusika- ja meditsiiniprofessor Lazarevi juures, kes töötas oma meetodi välja peamiselt vene folkloori põhjal — iga päevatoimingu juurde käib eraldi laul, olgu see ärkamine või söömine, vannitamine või uinumine. Eraldi laulud on emmedele ja issidele, õdedele-vendadele.
Neljakuised vilistlased
Tallinna Sonatal on üsna noor, selle kooli vilistlased on nelja-viiekuused beebid. “Maailma statistika järgi on sellise kooli läbi teinud lapsed oma eakaaslastest oluliselt mõistlikumad ja andekamad,” räägib Ljudmilla Solovjova. “Paraku ei saa ma veel oma kogemusest teha kaugeleulatuvaid prognoose ja analüüse, aga seda võin kindlalt öelda, et need titad, kes emmede kõhus olles meie koolis käisid, on praegu erakordselt rahulikud ja väga head suhtlejad.”
Viimasel kokkutulekul selgus, et neljakuused vilistlased suhtlevad omavahel suurima heameelega ja reageerivad rõõmsalt tuttavatele lauludele, mida olid emmede kõhukestes kuulanud. Huvitav, kui palju säilis nende väikestes peakestes neuroneid, mis ilma Sonatalita oleksid hukule määratud?
