Benu Papiniidu apteegi proviisori Margot Lehari sõnul kannavad puugid Eestis edasi puukentsefaliiti, puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe ja erlihhioosi. “Puuk saab haigustekitajad loomadelt, kellelt ta verd imeb, ja kuigi puuk ise haigusi ei põe, võimaldab ta viirustel ja bakteritel enda sees paljuneda ja transpordib need nii ühelt organismilt järgmistele,” selgitab Lehari.

Apteeker soovitab oma nahka puukide aktiivsusperioodil pidevalt kontrollida, kuna puugid ei varitse vaid metsas ja maal, vaid neid võib üles korjata ka linnas. “Oluline on puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada, kuna mida kauem ta küljes on, seda rohkem haigustekitajaid ta meile oma süljega üle kannab. Puukentsefaliidiga nakatumine võib toimuda mõne minuti jooksul, kuid puukborrelioos kandub üle kauem ning seetõttu aitab puugi kiire eemaldamine oluliselt nakatumisohtu maandada,” räägib Lehari.

Puuk tuleb nahalt eemaldada ettevaatlikult, võttes puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja vältides tagaosa pigistamist. “Puuki aitab eemaldada kas spetsiaalne puugieemaldusvahend või pintsetid, nende puudumisel tuleks proovida sõrmeotstega puuki ettevaatlikult välja tõmmata. Hammustuse koht tuleks kindlasti desinfitseerida või pesta vee ja seebiga,” toonitab proviisor.

“Kõik puugid ei ole haigusekandjad, kuid kuna Eestis esineb puugihaigusi päris sageli, tuleks pärast iga puugihammustust oma tervist eriti hoolikalt jälgida,” rõhutab Lehari. Puukborrelioosi haigusnähud vōivad avalduda juba teisel päeval peale nakatunud puugi käest hammustada saamist.

“Borrelioosi korral tekib umbes pooltel juhtudel 1-4 nädala jooksul nahale - näiteks seljale, kehale, kubeme piirkonda, jalale või kaenlaauku - punane sõõr, hiljem viitavad haigusele ka gripile sarnased sümptomid nagu kerge palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalulangus. Tasub aga meeles pidada, et alati ei pruugi nakatumisel iseloomulikku punetavat sõõri, mis päevadega kiiresti suureneb, tekkida ja seega ei saa selle sümptomi puudumisel eeldada, et puugilt pole haigust saadud,” selgitab apteeker.

Kui puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui ka lapsed end lasta vaktsineerida, siis teise levinud haiguse - puukborrelioosi vastu vaktsiin veel puudub. Samuti ei teki borrelioosi vastu immuunsust nagu puukentsefaliidi korral ning inimene võib haigust põdeda korduvalt.

Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada tõsised terviseprobleeme, mille hulka kuuluvad närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustused. “Seetõttu tuleks kindlasti oma tervisel peale puugi avastamist silm peal hoida ja kahtluse korral lasta ennast kindlasti testida, kas perearsti juures või apteegis,” toonitab Lehari. Apteeki tuleks testi tegema tulla mitte varem kui 3-4 nädalat peale puugi hammustust, kui verre on tekkinud vastavad antikehad.