Dr. Hakan Sundell ja ta kolleegid Vanderbilti ülikooli meditsiinikoolist Nashvilles viisid oma katsed läbi uttedega. Viimasel kolmel sünnieelsel kuul pumbati üsasse läbi lammastele siirdatud pumpade nikotiini. Nikotiinitase, millega looted kokku puutusid, võrdus tasemega, millega vähe või keskmiselt suitsetava ema loode kokku puutub.

Teine grupp lambaid nikotiiniga kokku ei puutunud.

Viie nädala jooksul pärast lammaste sündimist läbi viidud kopsuanalüüsid näitasid, et üsas nikotiiniga kokku puutunud lammaste hingamine oli kiirem ja pinnapealsema kui katsegrupi lammastel.

"Sünnieelne kokkupuude nikotiiniga paistab avaldavat pikaajalist mõju sündimisjärgsele hingamisele, viidates kopsufunktsioonide muutumisele," kirjutasid Sundell ja ta kolleegid. "Need muutused on kõige tuntavamad sünnitusele lähedasel ajal, aga jätkuvad ka sünnijärgsel perioodil."

"See on kliinilise tähtsusega fakt, kuna rasedate naiste nikotiini asendusravi peetakse sageli turvaliseks alternatiiviks suitsetamisest võõrutamise programmides," tsiteeris Reuters teadurite kirjutist erialaajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine.

Samas ei too ema suitsetamine kaasa ainult tulevase lapse terviseriske. Nimelt on Sankt- Peterburgi (Venemaa) teadlased leidnud tõestust, et tubakasuitsu koostisse kuuluvad ained muudavad naishormoonide – östrogeenide - tegevust. Oma tõelise otstarbe asemel hakkavad need mõjutama rakkude DNA-d , kutsudes esile nn geenitoksilise efekti.

Seega saab “suitsetanud” östrogeenide ebatüüpiline käitumine mitte ainult vähi vahetuks põhjuseks, vaid stimuleerib ka juba tekkinud uusmoodustiste kasvu, mis halvendab naiste kõikvõimalike onkoloogiliste haiguste prognoosi.

Raseda naise korral saab oma “doosi” ka loode. Nikotiin on üks neid aineid, mis platsenta kaitsebarjääri läbib ning areneva looteni jõuab, kusjuures nikotiinikontsentratsioon lootes võib olla samasugune kui emal või kõrgem. Kokkupuutejärgne puhastumine on aga aeglasem kui emal.