Olin just kolinud Tallinnasse, sest alustasin siin õpinguid. Elasin tollal oma tädi juures ja soovisin üürida endale omaette elamist. Lõpuks leidsin ühe korteri, mis oli justkui minu jaoks loodud, suurepärane asukoht, imeilusad pildid ning mis peamine — hind oli mulle täiesti taskukohane.

Kuna oli september ja kool alanud, siis käis heade hindadega korterite osas tihe rebimine, need kadusid portaalidest tundidega. Kirjutasin kohe maaklerile ja jäin ootama, sest telefoninumber, mis oli kuulutuse juures, oli millegipärast välja lülitatud. Soovisin seda korterit nii väga, et kirjutasin ka uue kirja, et tahan korterit kindlasti üürida. Ei läinudki kaua aega, kui minu postkasti saabus vastus maaklerilt, kes oli ka seal portaalis olnud. Tänas viisakalt kirja eest ja kirjutas, et korteri vastu on suur huvi, aga ma kui ma broneerin selle kohe internetis, siis on võimalik, et just mina saan selle. Vabandas veel, et ta olla unustanud täna just telefoni koju, mistõttu number ei vasta.

Klikkisin lingil, ning avanes sama kinnisvaraportaali lehekülg, millelt olin korteri leidnud, juurde oli tekkinud ainult link broneeri. Sinna vajutades tuli ette ankeet, kuhu oli vaja lisada minu kui korteri broneerija andmed. Täitsin ankeedi ja saatsin maaklerile kirja vastu, et minu poolt asi tehtud ja millal võiks siis asjaga edasi liikuda.

Sain kirja vastu umbes tunni pärast ja küsiti, kas ma soovin ka korterit vaatama minna, sest neil on ka üks teine kandidaat korterile. See teine on valmis kohe ka broneerimistasu ära maksma, mis on ühe kuu üürisumma. Ja edasi juba, et kui ma kindlasti tahan, siis ikkagi tuleks broneerimistasu ka ära maksta. Kõik oli nii ehtne ja mul ei tulnud pähegi, et olen astumas esimesi samme pettuse suunas.

Mul oli raha olemas, tegin ülekande, korter oli tõesti vinge. Sest see, mis minuga juhtus, oli reaalselt kõige labasem internetipettus, sattusin lihtlabase petise otsa, kes jättis mulle kinnisvaraportaalis väga usaldusväärse mulje, saatis mulle kirjaga lingi, mis oli juba hoopis võltsitud koduleht. Hea, et mul jagus mõistust mitte kasutada sellel võltslehel olnud pangalinki — karta on, et oleksin siis jäänud ilma ka oma pangaparoolidest ja seal olevast rahast.

Kaotasin broneerimise raha. Edaspidi teen kõigepealt selgeks, kas korter sellisel aadressil ikka olemas on, mulle pakutud korteriaadress oli tegelikult lammutamisele minevas majas. Ja ma arvasin, et minuga ei juhtu kunagi midagi sellist …

Phishingu ehk andmepüügiga petetakse arvutikasutajatelt välja isiklikku või finantsalast teavet  petturlusega seotud meilisõnumit avades (tavaliselt manusena kaasalisatud faili avades või meilis oleval lingil klikates, mis suunab kasutaja osavalt võltsitud veebisaidile). Tavaline võrgus tegutsev andmepüüki kasutav kelm alustab meilisõnumi saatmisega, mis sarnaneb usaldusväärsest allikast (pank, krediitkaardiettevõte või lugupeetud veebikaubitseja) pärineva ametliku teatega. Meilisõnumis suunatakse adressaadid petturlusega seotud veebisaidile, kus kasutajatel palutakse sisestada isiklikku teavet, näiteks pangakonto numbrid või paroolid, isikukood, telefoninumber, elukoha aadressi jne. Seda teavet kasutatakse tavaliselt identiteedi varguseks. Vaata veel http://arvutiturve.wordpress.com/2010/02/14/mis-on-ongitsemine/