Mäetamme õudukas
Väljavõte Ravennas ajavahemikul 2.- 14. juuni 2003 läbiviidud parapsühholoogilisest performance’ist.
Performance’i käigus võttis hüpnoosi alla viidud meedium ühendust erinevate majadega ja palus neil rääkida oma elust midagi kummalist. Performance kestis ettenähtud 15 päeva asemel 11 ja pool päeva, kuna 13. juunil keset seanssi meedium suri.
02.06.03
Seansi algus kell 23.40
Maja eeldatav asukoht: Portaferrisa tänav Barcelonas Hispaanias
Kakssada aastat tagasi elas minus üks veider tüüp. Ta õieti päris isegi ei elanud, vaid ainult käis siin aastas kolm-neli korda nö. “puhkamas”. Elas ta tegelikult Milaanos, aga kuna ta oli püstirikas (rõivatööstur, kui ma õieti mäletan), siis oli tal luksuslikke elamisi, kus lõõgastumas käia, mitmes linnas ja mina olin üks nendest. Oi, oi, oi, millised puhkused need tal olid!
See mees oli hüperseksuaalne ja pidas siin metsikuid, takkajärgi lausa uskumatuid orgiaid. Sellessamas suures elutoas oli tal hiiglaslik lai voodi, praktiliselt terve toa suurune, ning seal käis kohutav soodom. Ja mitte ainult inimestega, kuigi neid käis tal siin nii mees- kui naissoost hordide kaupa, vaid ta tiris siia ka kõikvõimalikke loomi ja pruukis neid. Hobuseid, lehmi, sigu ja lambaid hoidis ta siin vahest mitu päeva.
Vannitoad olid sama koha peal kus praegu ja seal need vaesed loomad elasid. Vannist sõid heina, sinnasamasse maha roojasid. Ja vajadusel tariti neid siis sellesse suurde voodisse. Oi, küll see oli kole vaatepilt! Aga mehel muudkui isu kasvas ja ta tahtis üha ekstreemsemaid ja ekstreemsemaid elukaid.
Ükskord tõi talle keegi siia boamao ja ütles, et sellega pidi olema väga vahva suuseksi teha. Vanamees hakkaski kohe proovima ja madu kägistas ta ära. Uss ise pani köögiaknast välja ja kadus. Puhtalt oma lollusest sai mees otsa …
04.06.03
Seansi algus kell 7.26
Maja eeldatav asukoht: Veneetsia, Itaalia
Ma mäletan, siin elas kunagi üks mees, kes oli kunstnik. Seda ma ei tea, kas ta mingi kuulus oli, aga igatahes ta muudkui maalis ja reeglina ainult öösiti. No see oli ikka paras tegelane. Aknaluugid olid tal koguaeg kinni ja väljas ta praktiliselt üldse ei käinudki. Ainult niipalju, et tõi turult vahel süüa ning aeg-ajalt käis värve ja lõuendit ostmas.
Töötas, jah, öösiti ja päevad läbi magas. Ma mäletan, maalid olid tal kõik täiesti ühesugused — selline vaade, nagu võiks avaneda mingile väljakule kõrgelt-kõrgelt kiriku tornist. Väljak on all hästi väike ja täiesti tühi ja kirikutornist nagu kukuks või lendaks allapoole mingi laps. Ma ei tea, mis see tal tähendama pidi, aga omamoodi jubedad tööd olid.
Tõsi, niipalju oli neil erinevust, et mõnede peal oli nagu öö, mõnede peal päev ja mõni maal oli suurem, mõni väiksem. Muud vahet ma küll ei mäleta. Ma ei mäleta seda ka, mis sest mehest sai lõpuks, kolis vist ära lihtsalt …
05.06.03
Seansi algus kell 7.08
Maja eeldatav asukoht: Veneetsia, Itaalia.
Tuleb meelde üks saja aasta tagune jube kurb lugu, kui siin elas üks perekond — isa, ema ja kolm last. Nad olid igavesti rikkad. Mees oli karusnahakaupmees ja tal oli siin ligidal kasukapood. Naine oli kodune nagu tol ajal jõukates peredes ikka. Ja lapsed, kaks poissi ja tütar, olid neil nii alla kümne. Igatpidi toredad jõmpsikad kõik. Mul on isegi meeles, et see tuba, kus praegu klaver on, oligi lastetuba, maast laeni mänguasju täis.
Ema-isa elasid nendes põhjapoolsetes rõdudega tubades. Teenija oli loomulikult ka, see elas küll samas majas, aga kusagilt teisest uksest. Oh, nüüd läheb nii kurvaks, et ei taha mitte meenutadagi.
Oli ilus jõuluõhtu. Kogu pere oli tulnud just kirikust, istus jõululauas ja sõi. Mäletan, et söögilaud oli suures toas ja enam-vähem samas kohas, kus praegugi ja seal nurgas, kus nüüd on sinine diivan, seisis maast laeni jõulupuu. Väljas oli haruldane talveilm, selline tuulevaikne, parajalt külm ja sadas laia lund. Täiesti muinasjutt. Ja kohe pidi tulema lastele jõuluvana.
Korraga, keset seda hardust prõmmiti uksele. Lapsed muidugi arvasid, et ongi jõuluvana ja tormasid vastu. Oli aga hoopis täiesti endast väljas kojamees, kes seletas, et keegi on kukkunud kanalisse, hakkab kohe ära uppuma ja et on tarvis minna appi. Pereisa loomulikult kohe jooksiski särgi väel seda inimest päästma. Hüüdis veel naisele, et püsigu lastega toas ja oodaku. Juhtus aga nii, et uppusid ära nii see hädaline kui ka teda päästma hüpanud pereisa. Hädaline ilmselt tõmbas ta kaasa.
Kui naine sellest hommikul kuulis, sai ta täieliku närvivapustuse, millest arenes paari-kolme päeva jooksul edasi mingisugune kummaline haigus. Ta kaotas kõne -ja liikumisvõime ja tal tulid kõik juuksed peast ära. Loomulikult polnud temast niisugusena enam mingit laste eest hoolitsejat, need viidi hooldekodusse ja ta ise suri paar kuud hiljem haiglas.
Kohutav, kas pole. Kõige rusuvam oli veel see aeg, kus nad ise olid kõik juba ära, asjad aga ikka siin. Näiteks seesama maast laeni jõulukuusk seisis mul nurgas veel pool aastat, kuna nad lihtsalt ei jõudnud seda välja viia. Ja ülejäänud jõulutoidud hallitasid sahvris…
06.06.03
Seansi algus kell 7.00
Maja eeldatav asukoht: Milano, Itaalia
Kunagi ammu oli selline juhtum, et peale järjekordset remonti olid mulle pandud lakke uued lambid…
Loe edasi >>>
