Meelike arutleb: kas 250-eurone mänguasi kingituseks oma mehele on mõistlik väljaminek?
Mina olen alati praktiliste kingituste pooldaja olnud. Mitte muidugi „vanaema tüüpi“ praktiliste kingituste a´la soe pesu, soojad sokid ja labakud, mida siis on piinlik teiste ees lahti pakkida. Aga seda mõttetut träni tekib meil igapäevaselt nagunii, milleks veel niisama tolmukogujaid kinkida. Ikka midagi sellist, mida saab kasutada ja mille üle kingisaaja ka rõõmu tunneks. Ehk siis praktiline, aga ometi meeldivalt praktiline kingitus.
Meil mehega on kingituste tegemine omaette ooper. Sünnipäevaga on lihtne - kuna meie sünnipäevadel on vaid kaks päeva vahet, siis tähistame koos ja kahekesti reisil käies. Nii on kingi valmisel vaid üks otsus vaja teha, kuhu täpselt minna. Ideid minul alati jagub, koos siis mõtleme, milline sihtkoht võiks mõnus ja huvitav olla. Seega küsimusele „mis sa oma mehele sel aastal sünnipäevaks kinkisid?“ saan vastata lühidalt. Lennupiletid ja hotellis ööbimine on enamasti minu vastus.
Ja õnneks pole mees eriti nõudlik ka, et ühise reisi asemel kalleid asju tahaks. Uut arvutit oleks alati vaja, seda nagunii. Uhke kell oleks ka kena, aga mu mees lihtsalt kipub asju väga kiirelt ära kaotama. Xbox on tal juba olemas ja erinevaid autosid saab töö kaudu piisavalt kasutada. Nii ei olegi tal erilisi soove, mida sünnipäevaks tahaks. Jõuluks saab ta küll seda, mida mina vajalikuks pean. Kord uued teksapüksid, kord uued jalanõud.
Paar nädalat tagasi küsis üks kolleeg nõu, et kas 250 eurone kingitus oma mehele on piisavalt mõistlik väljaminek. Nimelt ei tahtvat tema tulevane abikaasa muud, kui drooni. Ja selline mänguasi pidavat just umbkaudu 250 eurot maksma. Et kas on mõistlik kulutada nii suur summa üsna mõttetu asja peale? Ja mitte midagi muud see mees ei soovi ka. Ainult ja ainult drooni. Ning lubas seda kogu aeg kasutada, nii kodus kui reisidel.
Mina isiklikult polnud algul päris kindel, kas nii kallis ja olgem ausad, kasutu asi, on üldse väärt nii suurt summat. Pole ta ei fotograaf ega filmitegija, palju sa seda drooni siis ikka lennutad. Isegi siis, kui kingisaaja tõepoolest midagi muud maailmas ei soovi. Teine kolleeg, ka drooni fänn, arvas, et loomulikult tuleks selline asi mehele osta. Kohemaid ja üldse kõhklemata! Sest mehed on ikka hingelt väikesed poisid ja kallid mänguasjad on nende pärusmaa.
Lõpuks siis saigi see kallis mänguasi ostetud (lisaks veel 50£ impordi tasu) ja nüüd siis loodab mu kolleeg, et sellest mänguasjast niipea ei tüdineta.
Ma pean vist rõõmus olema, et oma abikaasa selliseid kalleid soove ei oma. Eks tallegi meeldiks omada drooni, uut iPhone´i või tahvelarvutit. Ja minu kingisoovid on kohe eriti lihtsad: matkavarustust on alati võimalik parandada ja muid asju mul vaja pole. Ja kui midagi kallimat silma hakkab, ostan ise.
