Mehed, hoidke tervist!
Peamised ohud tervisele on liigne alkoholitarbimine, suitsetamine, uimastid, ülekaalulisus, stress ja vähene kehaline koormus. Suremuse poolest on Eesti Euroopa esireas, kusjuures noori mehi sureb kolm korda sagedamini kui samas eas naisi.
Alkohol
Alkoholi tarbitakse liiga sageli ja/või palju korraga. See kehtib ka lahja alkoholi suhtes. Mõni mees lausa kiitleb sellega, et joob iga päev kaks-kolm õlut. See aga on liig mis liig, sest alkohol põhjustab sõltuvust. Õlut võiks juua vast paar korda nädalas. Mehe riski piiriks on 40 g absoluutset alkoholi päevas, naisel 20 g.
Alkoholi toimega seostatakse üle 50 haiguse. Peamised neist on maksatsirroos, krooniline kõhunäärmepõletik, mao limaskestapõletik, südamelihase kahjustus, lihaste kärbumine, hulginärvikahjustus (polüneuropaatia) ja närvisüsteemi alkoholidegeneratsioon. Ka juhtub alkoholi mõju all olevate inimestega tihti õnnetusi, sageneb kuritegevus. Tagajärjeks on suured ravikulud.
Uimastid
Kõikide uimastite kasutamisega kaasneb sõltuvus. Uimastitarvitajatele muutub algul meeldiv elamus lõplikult siduvaks vajaduseks. Ilma narkootikumita tekib võõrutusseisund, mis väljendub väga ebameeldivas enesetundes, millega kaasub higistamine, südamepekslemine, iiveldus, krambid, rahutus, hirmutunne.
Mõned narkootikumid põhjustavad segasusseisundit, hallutsinatsioone ning muud. Enesetunne on nii halb, et narkomaan on valmis tegema ükskõik mida, et saada uut annust. Ta võib kaotada teadvuse ja lõpetada üleannuse tõttu haiglas või surnukuuris.
Kahjuks kasvab meelemürkide tarvitamine järjest nooremate inimeste seas. Kui 1999. aastal oli mingit narkootilist ainet proovinud vaid 15% kooliõpilastest, siis 2009. aastal oli see protsent 36. Stimuleeriva toimega narkootikumide kasutamist peetakse noorte hulgas lausa normaalseks ja neid peetakse isegi alkoholist ohutumaks.
Suitsetamine
Suitsetamise risk tervisele on suur. Suitsetajat ohustavad kopsuvähk, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, suu-ninaneeluvähk, südame isheemiatõbi, maohaavad ning jalaveenide ja -arterite kahjustus.
Suitsetamine on väga laialt levinud ja suitsetama hakatakse üha nooremalt. Mittesuitsetava inimese
tervist rikub ka passiivne suitsetamine ehk viibimine suitsuses
ruumis.
Liigne kehakaal
Ülekaal on lisakoormus alakeha liigestele ja südamele. See soodustab ülemäärast vere rasvainete (kolesterooli) ladestumist veresoontele, samuti suhkurtõbe, kulumuslikku liigesehaigust ehk osteoartroosi ja teiste haiguste teket. Hästi mõjub kehakaalu langetamine normist kõrgema vererõhu vähendamiseks.
Rasvaainevahetuse häired on mõnikord geneetilised. Vahel on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Siiski on enamikul juhtudel süüdi vale toitumine ehk liigsöömine. Füüsilise tegevuse ja koormuse puudumine halvendab olukorda veelgi – kehakaal muudkui kasvab ja kasvab.
Stress
Stressist võivad sugeneda psühhosomaatilised haigused, näiteks kõrgvererõhktõbi ja haavandtõbi. Pidev pingeseisund soodustab ka südame isheemiatõve ja -infarkti teket. Selle tõttu on mehe eluiga kuni kümme aastat lühem.
Muutke eluviise!
Oma senist eluviisi saab muuta üksne mees ise. Samas on tähtis kogu ühiskonna terveid eluviise toetav suhtumine. Juba lapseeast peale tuleks vanematel oma lastele tervislike eluviisidega eeskujuks olla ning ka õpetajad peaksid lastele ohuteguritest rohkem rääkima. Lapsed ja noored on ju suitsetamise, meelemürkide ja alkoholi suhtes kõige tundlikumad ning nende sõltuvusse jäämise risk on tunduvalt suurem.
Alkoholitootjad peaksid siidri ja õlle alkoholiprotsenti vähendama ning kasutama väiksemaid pakendeid. Kasu oleks ka sigarettide ja alkoholi hinnatõusust. Salaviina ja -sigarettide turgu tuleks aga senisest enam ohjeldada.
Kindlasti tuleks tegelda kehakaalu vähendamisega ja seda regulaarselt. Et sale püsida, sööge enam-vähem kindlatel kellaaegadel kolm-neli korda päevas. Kõige rohkem sööge lõuna ajal, kõige vähem õhtul. Neljas söögikord võiks olla puuvili, mahl või jogurt. Toit olgu mitmekesine: rohkesti aedvilja, toorsalatit, lisaks kala ja liha, vähem saiatooteid ja magusat. Vältige kiirtoitu, selles on liiga palju rasva ja soola.
Leidke endale füüsilist tegevust, näiteks koduümbruse korrastamine, tegelge spordiga. Sportida pole vaja intensiivselt, kuid regulaarselt. Matkake, võimelge, sõitke jalgrattaga, ujuge või leidke mõni muu huvitav tegevusala. Vältige psüühilisi pingeid tööl ja kodus. Püüdke olla optimist! Tõrjuge ebameeldivaid mõtteid, meenutage positiivseid asju ja sündmusi.
Õppige lõõgastuma. Selleks hingake sügavalt sisse ja hoidke hetkeks hinge kinni. Siis hingake kergelt ohates välja, justkui vabaneksite koos väljahingatava õhuga pingest. Järgnevalt laske õlad alla ja lõdvestage samal ajal käed.
Pingete maandamisel on palju abi vaimsetest harrastustest, meelelahutustest, lemmikloomadest.
Aeg-ajalt on vaja käia arsti juures oma tervist kontrollimas. Siiski peab ütlema, et tänu ühiskonna üldiste hoiakute muutumisele on mehed rohkem hakanud oma tervise peale mõtlema ja nende haigestumine südame-veresoonte haigustesse näitab mõningat langustendentsi.
