Mida me üldse tähistame?
Nüüdisaegsed jõulud võib võtta kokku sõnaga tarbimispidu.
Jõulud on 21.–27. detsembril (kristlikud jõulud 25.–27. detsembril) peetav püha, mille tähendus osade inimeste jaoks on seotud talvise pööripäeva tähistamisega ja teiste jaoks on tegemist Jeesuse sünnipäevaga. Me oleme harjunud aasta lõpus nägema ka punakuuelisi habemega jõulutaate.
Põlised jõulud Eestis
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, tal(v)istepühä ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. “Talistepüha” oli levinum nimetus Lõuna-Eestis.
Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev pärast uue aasta saabumist. Maausuliste jaoks vahetus aasta 25. detsembril, sest see oli esimene päev, mis on pikem kui eelmine. Kalendrireformid nihutasid ametliku aastavahetuse 1. jaanuarile.
Kohaliku uskumuste kohaselt sõltus majapidamise hea käekäik uuel aastal toimingutest, mida inimene jõuluajal tegi. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad.
Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi — vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.
Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla — kui muidu ei jaksa, siis kas või vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), erilise kaitsva jõuga jõululeib ja jõuluvorstid (enamasti valged vorstid, mis tehti vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud suurt söömaaega, piisas ka mõnest suutäiest.
Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi.
Kuna jõulude ajal olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.
24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Aastavahetusel oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Uue aasta juurde kuulus ka õnnevalamine ja igasugune ennustamine.
Kristlikud jõulud
Jeesuse täpne sünnipäev on teadmata, mõnede teoloogide arvates võis see olla 20. mail. Alates umbes 4. sajandist hakati Jeesuse sünnipäeva tähistama 25. detsembril, mis langes mitmete eelkristlike usundite traditsioonilisse talvepühade aega.
Kristuse sündimise püha on ristiinimese jaoks perepüha, heategevuse, rõõmu ja rahu aeg. Soovitav on käia kirikus, ligimeste haudadel ja olla vaikselt pereringis. Uuemas kristlusemõjulises rahvakalendris on jõuluaja lõpuks kolmekuningapäev (6. jaanuar).
Kristlased on jõuludesse suhtunud mitmeti. Veel 200 aastat tagasi ei pidanud puritaanid jõule, kuna pidasid seda liialt paganlikuks pühaks, mida see ka alati olnud on: talvine pööripäeva püha. Seetõttu oli jõulude pidamine ka keelatud näiteks Inglismaal 17 sajandi paiku. Jõulude sidumine Kristuse sünniga on ajaloos suhteliselt hiljutine nähtus. Näiteks USA-s kuulutati jõulud ametlikult pühaks alles aastal 1870.
Jõulud tarbimispeona
Nagu näha, ei soosi vanemad jõulutraditsioonid tarbimishullust. See on tänapäevane komme, mis kahjuks väga paljudel inimestel (nt lasteaia- ja kooliealiste laste vanematel) võtab üldse isu jõule tähistada.
