Miks beebi nutab?

Nutud

Kutsuv nutt — see on 5-6 sekundit nuttu, seejärel pooleminutiline paus, siis jälle nutt, ja jälle paus — laps kuulatab, kas ema juba tuleb. Kui ta ei tule, jääb vaheaegu tasahaaval vähemaks, kuni last haarab pausideta nutt.

Näljane nutt algab kutsuva nutuga. Edasi sõltub kõik ema käitumisest. Kui ta võtab sülle, kuid ei paku süüa — järgneb tige kisa, laps hakkab rinda otsima, keerutab pead ning topib nina vastu ema pluusi. Kui ema ikka veel keeldub süüa andmast, muutub nutt nõudlikuks ning kasvab üle läkastavaks kisaks.

Valu puhul on nutt ühtlane, aeg-ajalt katkestavad seda kisahood — nendel hetkedel muutub valu päris väljakannatamatuks.

Piuksumine või ägisemine võivad olla märgid, et laps kavatseb pissile või kakale hakata.

Kaeblik tihkumine, millega kaasneb haigutamine, räägib soovist magama jääda.

Miks ta nutab?

Laps tunneb nälga. Tasub talle vaid rinda või piimapudelit pakkuda, kui nutt lakkab.

Ta peab rahuldama oma kaasasündinud imemisrefleksi. Kui ta seejuures ei ole näljane, pakkuge talle lutti.

Ta on väsinud, kuid ei oska ise magama jääda. Tähendab on aeg hällilaulu laulda, teda õrnalt seljale silitada ning kiigutada.

Tal on vaja soolestikku tühjendada, kuid ta ei suuda seda iseseisvalt teha. Laps punnitab ning tõmbab jalgu kõverasse. Masseerige ta kõhtu, liikudes naba ümber mööda kellaosuti suunda.

Tal on külm või palav. Ülekuumenemist talub laps halvemini kui külmetamist — sellised on tema soojusregulatsiooni iseärasused. Katsuge käeseljaga ta kaela või voldikesi kehal. Kui need on külmad — pange talle rohkem selga. Kui laps on punane ning higine, riietage ta õhemalt, pakkuge rinda või vett, kui toidate teda segudega. Pidage meeles: kui lapse nina, jalad ja käed on jahedad, siis on kõik normis.

Ta on „oma asjadega hakkama saanud” ning tunneb end nüüd ebamugavalt. Siin on kõik selge — vahetage mähkmed ja tehke ta puhtaks.

Ta ärkas üles. Ja see on väikelapse jaoks küllaldane põhjus nutuks.

Tal on igav ning ta tunneb end üksikuna. Ka sel juhul kostab kutsuv hüüe: beebi karjub, siis jääb vait, siis kutsub jälle ema. Füüsiline kontakt lähedase inimesega on lapse arengu seisukohast äärmiselt tähtis. Ärge keelake talle ega endale rõõmu, võtke ta sülle ning suhelge temaga.

Ta peab end „tühjaks rääkima”. Sellest annab märku regulaarne, kibe ja lohutamatu nutt, mis tugevneb just õhtusel ajal. Beebil on raske adapteeruda uue eluga väljaspool ema, talle on kaela langenud terve laviin emotsioone ning füüsilisi ärritajaid. Et nendega hakkama saada, „nutab ta välja” oma stressi (tuletage meelde, ka teil on vahel pärast rasket päeva seda vaja).

Tal on hirm. Teda hirmutas äkiline heli või iseenese käte järsud liigutused või mänguasi voodis, mis küll teile meeldib, kuid temale näib liialt suur. Võib-olla on ta läbi elanud mingi negatiivse hetke, näiteks on vannitamise ajal vesi kurku läinud, ning nüüd hakkab üksnes vanni nägemisest nutma.

Tal on ebamugav lamada. Kuni 3-kuune laps ei oska ise asendit muuta ning hüüab ema appi. Tavaliselt meenutab see nutt vingumist või ägisemist.

Tal on valus. Vastsündinutel, erinevalt täiskasvanutest, lokaliseerub valu harva ühes kohas: põhjus — kesknärvisüsteemi ebaküpsus ning „valuvastase süsteemi” ebatäiuslikkus. Teiste sõnadega, kui rinnalapsel on valus, siis on tal valus igalt poolt. Sellest annab tunnistust kannatava alatooniga valjuhäälne nutt, mida saadab käte ja jalgade äge vehklemine. Kui laps karjub meeleheitlikult, ei söö ning ei rahune ka süles, tuleb kindlasti arst kutsuda.

Haigused

Laps vehib rahutult jalgadega, nutab haledalt, hakates kõvasti karjuma, kui gaasid väljuvad. Need on gaasivalud ehk koolikud, üks kõige enam levinumaid beebide nutu põhjuseid. Gaasivalud algavad reeglina 3-nädalastel lastel ning piinavad neid umbes 100 päeva. Eriti rasked on esimesed 6 nädalat.

Valud, mida tekitab gaaside kogunemine, tugevnevad pärast söömist. Koolikute põhjuseks on vastsündinu seedetrakti töö puudulikkus, soolestiku ebastabiilne mikrofloora, rinnaga toitva ema vale toitumine ning lapse vale hoidmine söötmise ajal (laps neelab söömise ajal õhku).

Kindlustage, et õhk ja gaasid õigeaegselt väljuksid: söötmise ajal jälgige, et laps imeks rinda õigesti — ei haaraks suuga üksnes nibu, vaid ka selle ümbruse. Hoidke teda pärast söötmist püstiasendis, surudes ta kõhtu enda oma vastu. Aitab kõhu masseerimine rangelt kellaosuti suunas, soe mähe kõhul või nahk-naha vastas kontakt — ema on oma lapse jaoks parim soojendaja.

Aitab ka fenkolitee või „tillivesi”, kuigi mõned lapsed keelduvad kategooriliselt neid joomast. Sel juhul tuleb emal endal pool tundi enne toitmist teed juua: kasulikud ained satuvad rinnapiima ja aitavad last tema hädas. Eriti rasketel juhtudel tuleb kasutada gaase väljutavat toru. Vajalik on ka ema toidurežiimi korrigeerimine.

Laps nutab söögi ajal ning keeldub rinnast. Tema suu limaskest on põletikuline, sellel on väikesed haavandid. Ilmselt on tal stomatiit. Sel juhul satub haava infektsioon, ning põletik põhjustab tugevat valu. Ravi määrab arst.

Laps on umbes 6-kuune, tal on tugev ilajooks, igemed punetavad ning on paistes. Laps muutub kapriisseks. Mägede taga pole enam esimene hammas. Ning nutu põhjuseks ongi sellega kaasnev valu. Kunstlikul toidul olevatel lastel lõikuvad hambad varem. Varuge spetsiaalseid anesteetikume geeli näol. Arstlik konsultatsioon on hädavajalik juhul, kui lapsel on tõusnud palavik, kõht on korrast ära ja isu kadunud.

Õhurõhu ning ilma muutudes, tuulise ja sompus ilmaga või äikese korral hakkab laps kartma ning puhkeb nutma. Tal valutab pea, süda on paha, vahel oksendab, kõht on korrast ära. Arstid nimetavad seda „migreeniks”. Selle all kannatavad eriti lapsed, kes on kergesti ärrituvad, neil on kas kõrgenenud või alanenud lihastoonus ning kõrgenenud koljusisene rõhk. Sellised tüsistused tekivad sageli raskete sünnituste tagajärjel, eriti siis, kui on kasutatud sünnitustegevust stimuleerivaid või valuvaigistavaid preparaate. Laps vajab neuroloogi konsultatsiooni.

Migreenihood lõpevad umbes pooleaastaseks saamisel. Seni on tarvis sellist last kindlasti rinnaga toita ning lükata edasi kunstlikule toitmisele üleminekut. Kergesti erutuvad lapsed vajavad erilist tähelepanu ja hellust. Väikseimagi rahutuse korral võiks nad kohe sülle võtta ning enda vastu suruda.

Sellisele nutule tuleb erilist tähelepanu pöörata

Kui laps nutab pissimise ja kakamise ajal, võib see viidata kusepõie põletikule või pärakulõhedele. Poisid võivad nutta eesnahakitsenemuse tõttu. Tüdrukute puhul ei saa välistada suguteede infektsiooni, näiteks häbeme-tupe põletikku. Sellistel juhtudel määrab ravi lastearst.

Laps on ärritunud, nutab, karjub, kusjuures eriti mähkmete vahetamisel. Tal võib olla mähkmedermatiit. See areneb lastel ebapiisava puhtuse tagajärjel või kui on kalduvus allergiale: lapse õrn nahk ei ole võimeline täitma oma kaitsefunktsioone ning on ebatavaliselt tundlik. Haigestumise tundemärgid: punetus ja lööve lahkliha alal. Mähkmedermatiiti ravitakse spetsiaalsete kreemidega pärast arstiga konsulteerimist.

Laps on kapriisne, nutab söömise ja neelamise ajal. Suruge ta enda vastu ning vajutage ettevaatlikult kõrvale. Kui nutt läheb üle karjumiseks, on lapsel keskkõrvapõletik. Kõrvapõletikud esinevad väikelastel sageli, kuna nende väline kuulmekäik on laiaks väravaks infektsioonidele. Palavikku ei pruugi seejuures ollagi. Tuleb kiiresti nina-kõrva-kurguarstiga konsulteerida, sest haigus on ohtlik oma tüsistuste poolest.

Vali ja äge nutt tekib kõhuhäirete, oksendamise ja kõrge palaviku foonil — laps vehib rahutult jalgadega. Ei saa välistada ägedaid sooleinfektsioone, mis vajavad arstiabi, kuna lapse organism veetustub kiiresti. Igasugune kõhuvalu väärib tähelepanu, kuna võib olla raskete infektsioonide ja kirurgiliste haiguste märgiks, milliseid diagnoositakse ja ravitakse haiglas. Ägeda nutu korral kontrollige kõhtu. Sel hetkel, kui laps sisse hingab, et uuesti nutma puhkeda, katsuge ta kõhtu. Kõva kõht vajab kiiret arsti poole pöördumist.

• Laps on pinges, närviline ja oksendab. Lõge on kummis. Selliste sümptomite puhul tuleb viivitamatult kiirabi kutsuda, nii algab meningiit ehk ajukelmepõletik.

Müüdid nutu kohta

Kas ikka on tarvis kohe, lapse esimese hüüu peale kohale tormata? Ühest küljest, ega laps niisama ei nuta ning ema ülesanne ongi leida nutu põhjus ja laps maha rahustada. Teisalt, üleväsinud ema, eriti siis, kui tal pole koduste abi, ei pruugi nuttu kaua kannatada. Ja just siis tekib soov beebit „kasvatada”, pöördudes vanade müütide poole.

1. Lapsele tuleb nutt kasuks — nii arendab ta oma kopsusid. Üldiselt piisab kopsude õigeks arenemiseks lihtsast hingamisest. Raske on endale ette kujutada rahulolevat last, kes nutab „treenimise” mõttes. Muide, lapse kopsude arendamise idee autoriks sai filosoof Immanuel Kant, kellel endal lapsi ei olnud.

2. Ei tasu last harjutada sülesolemisega — muidu istub ta hiljem teile pähe. Võtmata last sülle rikuvad vanemad seda õrna vastastikust sidet, mis neil oma lapsega on, ning aastate pärast imestavad, miks laps ei usalda neile oma saladusi. Vanema käed on lapse jaoks kaitse ja trenažöör, moodus jõuda punktist A punkti B ja nii väga ihatud hellitus. Lapsed, keda on alati sülle võetud, omavad tervet närvisüsteemi, neil on vähem komplekse ning nad oskavad elust rõõmu tunda.

3. Nutab veidi — küll järele jätab. Laps näeb, et vanemad ei torma kohe iga tema häälitsuse peale kohale ning lõpetab niisama karjumise. Eriti kohtab sellist seisukohta peredes, kus ema toidab last mitte väikese nõudmisel, vaid aja järgi. Graafikust ei tohi ju hetkekski välja minna, las seni karjub! Kuid pole olemas ju kahte ühesugust last, graafikud on aga lastearstide poolt välja mõeldud keskmiste näitajate põhjal. Kannatage mõni nädal — laps kehtestab ise teile mõlemale mugava režiimi ning pisarad kaovad. Seni aga lohutage teda jõudu säästmata.

4. Kuiv lutt on ema päästerõngas. Isegi kõige ägedamad luttide vastased ei pea pidevale nutule vastu ning topivad oma kisakõrile „prundi” suhu. Jah, see rahustab ärritunud beebisid ning rahuldab nende imemisrefleksi, kuid pidev luti kasutamine takistab näoskeleti õiget kasvu ja arenemist ning deformeerib hambumust. Pealegi, lateks, millest on valmistatud enamus tänapäevaseid lutte, võib esile kutsuda allergia. Seetõttu on võimalik kompromiss: andke talle lutt enne magamajäämist, kuid niipea kui laps on uinunud, võtke see tasakesi ära.

Rahu, ainult rahu

Väikesed lapsed tunnetavad perekondlikku atmosfääri. Kui vanemad tülitsevad omavahel, kommenteerib laps olukorda pisarate abil. Igasugune vägivaldne tegevus — olgu see voodissepanek, söötmine, vannitamine ja isegi mäng — kutsub lapses tavaliselt esile protesti.

Enne kui nuttev laps sülle võtta, tuleb kõigepealt ennast kätte võtta — isegi siis, kui jõud on lõpukorral ja närvid päris krussis. Vastasel juhul reageerib laps kõigele lisaks veel teie enda närvilisusele ja ärritatusele.

Mõned lapsed jäävad vait, kui toas kustutada valgus, teised rahunevad pärast jalutuskäiku mööda korterit. Ühtesid aitab vaigistada muusika, teisi see hoopis ärritab. Kui lapsele meeldib vannis olla, siis parandavad veeprotseduurid tema tuju. Teised mudilased lähevad kohe närvi, kui vannituppa satuvad. Jah, sellistel tillukestel olevustel on juba omad harjumused ning eelistused. Just selletõttu polegi universaalseid nõuandeid laste maharahustamiseks. Tuleb leiutada päris isiklikud retseptid!