Palju hiljem — kuuendal sajandil — aktsepteeris ühiskond suudlust kui vastastikuse armastuse väljendamist täiskasvanud inimeste vahel. Ei ole üllatav, et esimesena aktsepteerisid suudlemist armusuhetes prantslased. Seal olid väga moes figuurtantsud ning iga tants lõpetati suudlusega.

Suudlemise komme levis läbi Euroopa Venemaale, mille ülikud armastasid kopeerida prantslasi. Seejärel kaasati suudlemine laulatustseremooniasse ning tänapäeval juhatab suudlus noorpaarid abiellu.

Tänapäeval, nii nagu vanadelgi aegadel, näitas suudlus austust teineteise vastu. Näiteks suudlesid kunagised roomlased üksteist tervituseks suule või silmadele, mida nad pidasid väga lugupidavaks. Üks Rooma imperaator koguni määras inimese väärtuse selle kehaosa järele, mida tal oli lubatud suudelda. See imperaator lubas tähtsatel ülikutel suudelda end huultele, vähemtähtsatel käele ning kõige vähemtähtsad pidid piirduma imperaatori jalgadega.

Venemaal oli kõrgeim tunnustus, kui tsaar ise kedagi suudles. Tänapäeval näitavad paljud Aafrika suguharud oma juhile austust, suudeldes maapinda, millel ta kõnnib.