Millised on lapsevanema võimalused piirata oma lapse toimetamist internetis?
Näiteks 32% lapsi kasutab arvutit administraatori õigustes ja arvuti kasutamine on igapäevane asi. See ei ole iseenesest üllatus, sest pea igas lastega peres on üks või mitu internetiühendust võimaldavat vahendit (lauaarvuti, sülearvuti, telefon, tahvelarvuti jne). Näiteks ka Pisa 2009 uuringu tulemuste analüüsist selgus, et õpilased, kes tunnevad huvi info vastu ja kasutavad internetti, saavad paremaid tulemusi kui need, kes huvi ei tunne või ei oma võimalust õppimise eesmärgil tehnoloogiat kasutada.
Kodus kasutavad lapsed arvutit mängimiseks, muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks. Tehakse ka kodutöid, joonistatakse ja otsitakse infot, ning suheldakse sõprade ja vanematega nii otsesuhtlemise kui ka suhtlusvõrgustike kaudu. Vanemlik järelevalve piirdub enamasti kas suhtlemisega a la „mida põnevat täna arvutis tegid“ või „püütakse olla ise lähedal, et pilk peal hoida“. Teisalt on 27% vanemaid juba avastanud võimaluse kontrollida veebisirvija ajalugu ning 14% kasutab selleks ka spetsiaalset tarkvara. Lisaks rääkimisele on peredes sageli kokku lepitud ka suulised reeglid, mis puudutavad nii arvuti ja nutitelefoni kasutamist ning televiisori vaatamist. Enamasti puudutab see siiski vaid ajalise piirangu kehtestamist, nt. koolipäeval lõpeb arvuti kasutamine kell 21:30. Mõned vanemad toovad välja põhimõtted „enne töö, pärast lõbu“ või „tohib käia normaalsetel lehtedel“. Vanemad on nõus, et kõige efektiivsemad piirangud on kokkulepped ning usaldus, kuid samas aitab tehnilise piirangu rakendamine lapsel mõnikord reeglitest paremini kinni pidada.
Lapsevanemad näevad enam ohtu suhtlemisel jututubades ja foorumites (koos veebikaameraga), samas internetipõhiseid mänge ja suhtlusvõrgustikke peetakse mõõdukalt ohtlikeks. Veebisisu osas tuuakse välja väga ebameeldivana pornograafiat, narkootikume, vägivalla ja vaenu õhutamist; veidi leebemini suhtutakse ropendamisse, relvadesse, häkkimisse, piraatlusesse ja hasartmängudesse.
Kui vanem valib vanemliku kontrolli tarkvara, siis väga oluliseks peetakse ajalimiidi seadmise võimalust, ebasobiva sisu blokeerimist; vähem oluliseks loetakse külastatud veebilehtede statistika ja laetud failide loendi jälgimist, suhtlusvõrgustike ja programmide sh. mängude blokeerimist ning on-line ostude tegemise piiramist. Samas on arusaadav, et sellised programmid toetavad last ja vanemat ainult siis, kui laps on noorem. Kui laps saab vanemaks, siis õpib ta piirangutest mööda minema või leiab mõne muu võimaluse internetis käimiseks, näiteks mängukonsooliga internetis käimine või nutika telefoniga naabri WiFisse sissemurdmine. Põhilised vanemliku järelevalve tarkvarad, mida lapsevanemad kasutavad, on Windowsisse sisseehitatud moodul, Kaspersky antivirus, Nanny kui ka brauserisse või programmi juurde lisatav plug-in.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Baltic Computers System korraldatud konverentsil „See on Turvaline IT“ jaanuaris 2013 tutvustas Igor Zujev, Kaspersky esindaja Eestis, statistikat Kaspersky programmi kasutamisest. Nimelt kasutatakse enamasti filtreid suhtlusvõrgustike ja erootika vaatamise piiramiseks. Ettekandest selgus, et kõige rohkem on õpilased arvutis peale kooli alates kella kahest ja peale seitset õhtul, ning et koolivaheajal tegutsevad lapsed internetis poole ööni. Seega tuleb vanematele kindlasti südamele panna, et lapsed vajavad vähemalt 9-10 tundi rahulikku und, et kasvada terve närvisüsteemiga täiskasvanuks.
