VASTUS:

Mõistmaks paremini igemehaiguste ravivajadusi, kirjeldan alustuseks veidi nende tekkepõhjuseid ja kulgemist. Igemepõletikku põhjustavad mikroobid ning haigus avaldub, kui organismi vastupanuvõime langeb. Haiguse arenemise kiirus sõltub bakterite liigist, organismi vastuvõtlikkusest ja suuhügieenist. Igemepõletik esineb enamasti täiskasvanutel, kuid võib haarata ka piimahammaskonda. Mida varemas eas haigus algab, seda agressiivsema kuluga kipub olema. Esmasteks sümptomiteks on igemete veritsemine, punetus, turse ja halb hingeõhk, kuid mitte alati ei pruugi need avalduda, näiteks suitsetajatel on häiritud verevarustus ja seetõttu võib haiguse algus jääda märkamata. Haiguse arenedes hävib hamba ümbert luu, tekivad igemetaskud, hammaste vahele tekivad vahed ja hambad hakkavad liikuma. Sellisel juhul on tegemist parodontiidiga (parodontiiti tuntigi varem parodontoosi nime all). Suitsetamine on parodontiidi üks olulisimaid tekke- ja süvenemisfaktoreid. Samuti loetakse riskifaktoriteks diabeeti, stressi, osteoporoosi jne.

Parodontiidi puhul on eesmärk saavutada kontroll haiguse üle. Ravi käigus eemaldatakse lokaalse tuimestusega mikroobe sisaldav hambakivi ja -katt hamba pealt ja igemetaskust. Kirurgilise ravi vajadus selgub peale esmast puhastust. Liikuvaid hambaid võib fikseerida erinevate lahastega.

Süühügieen on väga oluline. Vähemalt kord aastas (tõsisemate suumurede puhul kaks kord aastas) tuleks külastada hügienisti, et teha hammaste sügavpuhastust, mille käigus eemaldatakse põhjalikult katt ja hambakivi. Kindlasti tuleb hoolikalt järgida ka koduse suuhügieeni instruktsioone (vaadake näiteks videosid www.kliinik32.ee/abc). Lisaks hammaste pesule kaks korda päevas tuleb igal õhtul kasutada ka hambaniiti ja/või hambavaheharja hambavahede puhastamiseks. Juhul, kui suitsetate, on kindlasti soovitav sellest loobuda.

Tänapäeval on nii hambaraviteadus kui ka kasutatavad tehnoloogiad väga arenenud ning selle tulemusel ei tohiks hambaravi enam olla kuigi valus, pigem võivad mõned protseduurid olla lihtsalt veidi ebamugavad, kui sedagi. Tuimestus peaks olema kasutusel kõigis ravikabinettides. Üldnarkoosi teostavad selle protseduuri keerukuse tõttu üksikud kliinikud Eestis ning narkoosiga seotud riskide tõttu tasuks kindlasti hoolikalt läbi mõelda ja arstiga konsulteerida, kas narkoosi järgi on üldse vajadust või saab ravi teostada ka kohaliku tuimestusega. Hambaravis on väga oluline hea ja usaldusväärne arsti-patsiendi suhe, nii et soovitan Teil otsida endale sobivas piirkonnas arst, kellega saate oma hambamuredest rääkida ning kes pakub Teile sobivad ravilahendused.

Dr Triin Linnamägi
Kliinik 32