Mis on õiglane kaubandus?

Kui palju meie hommikukohvi või teed juues, suhkrut peale raputades või šokolaadi ja puuvilju mekkides mõtleme nende toodete päritolule? Kust nad on pärit? Kes ja kuidas on need tooted meile kasvatanud?

Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade’i märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Märk garanteerib, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab tootmiskulud ja tagab tootmise jätkusuutlikkuse. Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad tervist mittekahjustavates tingimustes; keelatud on kasutada orja- või lapstööjõudu ja lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Õiglase kaubanduse lisatasu kasutatakse kogukonna sotsiaalse olukorra parandamiseks.

Õiglase kaubanduse sertifitseerimissüsteemis osaleb üle 1,4 miljoni tootja 74 arenguriigis, ning põhilisteks tooteartikliteks on kohv, tee, kakao, suhkur, puuviljad, puuvill, mida müüakse üle maailma 125 riigis, peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias.

Märgid tootel

Eestisse jõudis rahvusvaheline õiglase kaubanduse märk esimese Balti riigina 2007. aastal. Täna võib lisaks sellele märgile poodides leida ka teisi sarnase eesmärgiga märgiseid nagu näiteks UTZ ja Rainforest Alliance. Iga sertifitseerimissüsteem keskendub oma peamistele eesmärkidele. Kui Fairtrade keskendub inimeste õiguste kaitsele ja õiglasele kohtlemisele, siis Rainforest Alliance’i suund on tagada põllumajanduse keskkonnasäästlikkus, et kaitsta looduslikku liigirikkust. UTZ paneb rõhku maaviljeluse jätkusuutlikule ja toodangu kvaliteedi tõstmisele tagamaks suuremat sissetulekut. Kõikide märkide puhul on ka ühiseid eesmärke nagu lapstööjõu kasutamise keeld ja keskkonnakaitse nõuete järgimine. Need märgid aitavad meil tarbijatena teha vastutustundlikke valikuid.

Õiglase kaubanduse sõber

Tarbijad saavad valida mitte ainult tooteid vaid ka teenuseid. Õiglase kaubanduse sõbra märgiga tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes oma äri ja ühiskondlikus tegevuses arvestavad õiglase kaubanduse põhimõtetega ning edendavad sellega vastutustundlikku maailmavaadet ning käitumist. Märgi on saanud näiteks mitmed kohvikud ja poed. Suurematest ettevõtetest on tiitli kandjaks näiteks Kalev. Õiglase kaubanduse sõber saab olla ka kool või omavalitsus, kes soosib sertifitseeritud toodete kasutamist. 2014. aastal sai Hiiu vald Eesti esimeseks õiglase kaubanduse omavalitsuseks. See tähendab et linn otsustab oma avalike hangete ja linnaeelarvest tehtavate ostude puhul arvestada nii sotsiaalseid kui ka keskkonnamõjusid. Esimeseks sammuks on tavapäraste arengumaadest pärit toodete nagu kohvi, tee ja suhkru väljavahetamine õiglase kaubanduse toodete vastu.

Miks valida õiglase kaubanduse tooteid?

Praegused maailmakaubanduse reeglid ei soosi vaesemaid riike — põllumeestelt ostetakse toorainet väga madala hinnaga ja neil puudub võimalus mõjutada maailmaturu hindu. Talunikud ei saa enamasti isegi sellist tasu, mis kataks tootmiskulud — rääkimata muudest vajalikest investeeringutest. Töölistele makstav palk ei võimalda sageli isegi perekonda ära toita ega lapsi kooli panna. Selline olukord ei võimalda inimestel toime tulla ega üldist vaesust vähendada. Kõikidel inimestel on õigus saada oma tööst äraelamiseks piisav sissetulek — ka arengumaades. Õiglane kaubandus annab arengumaade väiketalunikele ja suuristanduste töölistele paremad võimalused toimetulekuks ja osalemiseks rahvusvahelises kaubanduses.

Maailma muutmine algab sinu kohvitassist!