Mis tingimustel tuleb lahutatud abikaasale elatist maksta?
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 72 alusel võib abikaasa, kes ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, nõuda teiselt abikaasalt endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Seega juhul kui üks lahutatud abikaasa kasvatab last ega suuda samal ajal tööl käia, et endale ülalpidamist saada, siis on tal õigus seda nõuda teiselt abikaasalt, aga mitte kauem kui lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Teise aluse annab PKS § 73, mis sätestab, et juhul kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või terveiseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanuse või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt.
Selle paragrahvi puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vanusest või terviseseisundist tulenev abivajadus peab eksisteerima lahutuse ajal. Kui selline seisund tekib peale lahutust, siis ülalpidamise nõuet lahutatud abikaasale ei teki.
Riigikohus on tsiviilasjas number 3-2-1-10-13 hinnanud lahutatud abikaasa õigust nõuda ülalpidamist ja selle suurust ning asunud seisukohale, et lahutatud abikaasa ei saa nõuda igal juhul oma endiselt abikaasalt enda tavapäraste eluvajaduste rahuldamiseks elatist, vaid lahutatud abikaasa elatisenõude esmaseks eelduseks on ikkagi tema abivajadus, s.o võimetus ise oma sissetuleku ja vara arvel end ülal pidada. Lahutatud abikaasa enese ülalpidamise põhimõtet kinnitab ka PKS § 74 lg 2, mille järgi peab lahutatud abikaasa mh oma vara enda ülalpidamise eesmärgil võõrandama, kui see on majanduslikult otstarbekas.
PKS § 74 lg 1 sätestab, et abikaasale makstava elatise suurus tuleb kindlaks määrata eelkõige abivajava lahutatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning üldjuhul sõltuvad need abikaasade varalisest seisundist ja elutingimustest abielu ajal.
Juhul, kui elatise määramine on kõiki asjaolusid kaaludes äärmiselt ebaõiglane, võib kohus PKS § 76 lg 1 järgi lahutatud abikaasa ka ülalpidamiskohustusest vabastada või vähendada elatise suurust või elatise maksmise aega, kui selleks on kaalukas põhjus. Ühe näitena võib tuua olukorra, kus ülalpidamisvajadus tekkis abikaasa enda ebamõistliku käitumise tõttu või kui abikaasa oli enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata.
PKS § 76 lg 2 järgi võib kohus vabastada abikaasa ülalpidamiskohustusest ka siis, kui lahutatud abikaasa ei ole suuteline andma endisele abikaasale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellest lähtuvalt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või vähendada selle suurust või maksmise aega, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks täismahus elatise väljamõistmine lahutatud abikaasalt äärmiselt ebaõiglane. Riigikohus on leidnud, et lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus tuleneb eelkõige abikaasade vahel ka pärast abielu lahutamist eksisteerivast solidaarsusest ning PKS § 76 eesmärgiks on hoida ära elatise väljamõistmine lahutatud abikaasale juhul, kui elatist nõudva abikaasa enda käitumine ei ole olnud solidaarsusest kantud või seda solidaarsust ei ole tekkinud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et praktikas on lahutatud abikaasalt elatise nõudmine väga harvaesinev ning iga juhtum on individuaalne, sest elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lahutatud abikaasade eelnevaid vastastikuseid tegusid ning mõlema varalist seisu.
Vandeadvokaat Alan Biin ja jurist Kaupo Kask
