Müüjad pole kõigis hädades süüdi

Mingil põhjusel arvatakse, et müüjatel on kindlasti väga raske 23. juunil tööl olla. Et iga teine klient on purjus ja kindlasti on inimesed ülinärvilised. Töötan ühe suure poeketi kaupluses. Mitte Tallinnas, aga siiski ühes suuremas linnas. Olin ka eelmisel aastal jaanilaupäeval tööl ja tegemisi oli tavapärasest tõesti rohkem. Suurema osa päevast olin kassas ja järjekorrad venisid tõesti pikaks. Inimesed kurdavad pidevalt, et liiga vähe kassasid on lahti ja müüja on aeglased. Tegelikult pole ju meie süüdi. Ega meie ei otsusta mitu kassat lahti on, samuti ei saa meie otsustada, kas inimene kaalub oma puuviljad ära või peame ise jooksma ostusaali seda tegema. Kusjuures, taolisi unustajaid on väga palju.

Mäletan, et jaanilaupäeval olid inimesed aga kuidagi leebemad. Isegi kui pidid 10 minutit järjekorras seisma, naeratasid ja olid väga viisakad. Kuna paljud hakkasid alles linnast ära sõitma, siis oli ka purjus inimesi vähe. Pigem võis näha rõõmsaid nägusid, inimesed ootasid juba õhtust pidutsemist. Kuna tööd oli palju, siis läks ka tööpäev kiiremini ja sai ka ise pärast hea tujuga jaanitulele mindud. Klientide positiivne tuju pani ka end kiiremini tegutsema, arvan, et siis tegutsesin kassas eriti kiiresti.

31. detsembril olid inimesed vihasemad

Olen mõelnud, miks inimesed just sel päeval järjekordadesse ja üldisesse tunglemisse leebemalt suhtusid. Ehk oli asi selles, et ikkagi suvi ja paljudel puhkus. Pole koledat ilma ja argimuresid. Olin tööl ka 31. detsembril ja siis olid kliendid kuidagi vihasemad. Kassajärjekorras hakati isegi omavahel vaidlema ja muidugi nähvati ka müüjatele. Üks klient sõimas mu läbi, kui julgesin talt dokumenti küsida. Karjus, et tema on 21 ja ta ei viitsi üldse hakata kotist ID-kaarti otsima. Ei meenu, et jaanilaupäeval oleks keegi pahandanud, kui dokumenti küsisin.

Loodan, et ka sel aastal möödub 23. juunil tööpäev rahulikult. Eks see sõltub ennekõike klientidest.