Tooted valisime testi Kristiine Prisma lihaletist. Ka seekord tegime pimetesti, st osalejatele pakendeid enne kõikide vorstide mekkimist ei näidanud, et kindlustada seda, et keegi neist ei hakkaks puhtalt märgi pärast oma lemmikuid eelistama.

Ning meie paremusjärjestus sai selline:

1. Vastse Kuuste toored grillvorstid lambasooles

Vorstid on pikad, peenikesed ja roosakad nagu seasabad ja seetõttu on kohe aru saada, et tegu on ausa lambasoole, mitte kunstsoolega. Vorst on tuntavalt kuivem, st mitte nii pekine ja rasvane kui ülejäänud ning enamikule testijaist meeldis see väga. Vaid üks mees krimpsutas nina ja nõudis mahlasemat vorsti. Maitse on mitmekülgne, huvitav ja rikkalik ning terve laudkond nõustus, et seda vorsti sööks kindlasti veel ja veel. Ja sööks ka ilma lisanditeta, st tegu ei ole tootega, mis vajaks enda kõrvale salatit või kartulit või sunniks kiiresti õlle järele jooksma.

2. Rakvere lihaveise grillvorst lambasooles

Need vorstid nägid nii pakis kui grillil tõeliselt ahvatlevad välja, ka grillmeister Ilmaril tekitasid tumedad ja viisakalt paksud vorstikesed isu. Mõnele testijale tundus liha liiga tumepunane välimus aga kahtlane ja arvati, et siin on värvainete lisamisega veidi liiale mindud. Aga maitsele pole küll midagi ette heita — tegu on väga ausa lihavorstiga, nagu nimigi lubab, mis on korralikult tihke ja tummine ning tunda on liha, mitte lisaainete või kondijahu maitset. Vaagnalt kadusid need vorstid kõige kiiremini ja nii mõnigi nõudis lisa. Suurepärane jaaniõhtu grillvorst!

3. Rannarootsi toorvorstikesed lambasooles

Need on vorstid, millle välimus meelitab ka kõige suuremas mänguhoos lapse söögilaua juurde. Ilusad, paksud ja roosad vorstid näevad just sellised välja, nagu korralikud toorvorstid olema peavad. Tunda on tugevat köömnemaitset, seega kellele köömned meeldivad, peaksid järgmine kord just selle paki korvi panema. Tõenäoliselt lastele see maitse väga hästi peale ei lähe, sest kuigi esimene amps jätab suhu meeldivalt vürtsika tunde, siis pärast kolmandat ampsu on juba kiiresti juua peale vaja — kurgus kipitab! Kui kõrvale võtta klaasike külma siidrit või õlut, on need vorstid ideaalsed suvisel peol lauale panemiseks.

4. Karni toored grillvorstid

Neil vorstidel on ehtne grillvorstilõhn — meeldivalt suitsune ja grilline. Vorstil on mingi mõnus kõrvalmaitse, mida keegi lauas istujatest tuvastada ei suutnud, kuid keegi ei kurtnud, pigem kiideti. Tore, kui vorstil on veel mingi lisamaitse peale soola, aga maitsed ei ole liiga tugevad ega pealetükkivad. Mehed nõudsid lisa, naistele vorstis sisalduvad üpris suured pekitükid eriti peale ei läinud ja selle eest punktid maha. Veel miinuspunkte tuli selle eest, et vorstid olid väga ebaühtlast värvi ning siin-seal oli märgata kummalisi erkroosasid triipe ja laike.

5. Tallegg kabanossi toorvorst

Suur, paks ja helehalli välimusega pehme vorst tekitab laua ümber elevust — see erineb tunduvalt kõikidest eelnevalt proovitutest. Paljud maitsjad taipavad kohe esimese ampsuga, et tegu on linnulihaga ja võrdlevad seda dieetsingiga. See meenutab konsistentsilt pigem viinerit  — ta on hästi pehme ja ühtlane mass, mitte teraline või tükiline, nagu teised testis osalenud vorstid. Naistele see kerge maitsega ja lihtne vorst meeldib, mehed nõuavad rasvasemat ja konkreetsemat maitset ja teravamat elamust.

6. Maks ja Moorits BBQ toorvorst

Üks vorst on nii suur, et sellest saab laps või väiksema isuga naine kõhu täis! Kuid vorsti kest on nii kõva, et seda on raske lõigata ja kahvli otsa saada — tundub kummaline ja kahtlustame, et tegu ei ole naturaalse soole, vaid kunstmaterjaliga. Teisalt jälle muutub kest grillides mõnusalt krõbedaks, märksa krõbedamaks kui teistel ja see on nii mõnelegi testijale väga meeltmööda. Aga ilma salatita jääb maitseelamus nõrgaks, vorstilt tahaks natuke rohkem iseloomu.

7. Uvic grillvorstid lambasooles

See on vorst neile, kes ootavad toorvorstilt soola ja rasva. Siin on mõlemat korralikult! Isegi nii korralikult, et lõigates pritsib rasva silma ja riietele. Plussiks see, et konsistents on ühtlane, st laua ümber ei kurtnud keegi liiga suurte või liiga paljude pekitükkide üle, seetõttu on seda lihtne süüa. Veidi salatit, ohtralt juua ja tükk leiba kõrvale ning kärab küll.

8. Otepää lihatööstuse toorvorstid

Korralik töömehe vorst, mis näeb välja rasvane, lõigates voolab rasva välja ja maitse on peamiselt rasvane. Kahele testijale meeldib väga, teised mõtlevad oma figuurile ja eelistaksid vorsti, mis nii otseselt õlist ei tilgu. Lisanditeta pole võimalik süüa, kindlasti on vaja leiba ja salatit kõrvale.

9-10. Linnamäe lihatööstuse klassika toorvorstikesed sealihast lambasooles

Tegu on absoluutselt ebaapetiitse välimusega tootega. Vorstid on pehmed ja vetruvad ning lõigates lagunevad koost. Ja maitstes läheb asi veelgi hullemaks. Konsistentsilt meenutab toode hobusesööta, saepuru või merisea puuri põhja pandavaid graanuleid, nagu testijad kirjeldasid. Soolikas, mille sisse täidis on topitud, maitseb nagu tapeediliim ja näri palju närid, katki see ei lähe, vaid jääbki nätsuna suhu keerlema. Kui kutsud sõbrad külla ja pakud neile seda vorsti, siis küsivad nad, kas oled need vorstid enne ise läbi närinud, keeravad kannalt ringi ja ei tunne sind enam.

9-10. A-vorsti veiseliha grillvorst mustade ploomidega

See on meie testi ainus lisanditega vorst. Põhjus selles, et see oli ainus A-vorsti toode, mida Kristiine Prismas reedel müüdi ning tahtsime neilt kindlasti ühe toote testi võtta. Grillil nägid vorstid väga ahvatlevad välja — tundusid tihked, mõnusad ja toitvad. Kuid ploomidest tulnud hapukas maitse tekitas testijates kahtluse, kas tegu pole mitte halvaks läinud tootega. Tekstuurilt on ta meeldivam kui Linnamäe, kuid maitse kahjuks jäi meie ootustele kõvasti alla.