Nippe ja nõuandeid, kuidas last tervislikumalt toita
Laste elustiil ja toitumisvalikud kujunevad suuresti vanemate eeskujul. Kui ema või isa eelistavad tervislikke roogasid ning toiduaegade vahepalaks puuvilju, siis on suurem tõenäosus, et ka laps järgib sama käitumismustrit. Õiges suuruses toiduportsjonite ning tervisliku ja tasakaalustatud menüü selgeks tegemine lapsele, säästab teda mitmetest tervisehädadest vanemas eas. Alates normaalkaalu säilimisest kuni tugeva immuunsüsteemi kujunemiseni. Rääkimata vajalikust energiast aktiivseks elustiiliks kui ka enesekindlusest. Seega on vanema roll oma lapse elukvaliteedi kujundamisel määrava tähtsusega.
Väljend “Sa oled see, mida Sa sööd” pole pelgalt sõnakõlks. Samuti nagu automootor tõrgub kehva bensiini peale, tekitab vajalike toitaine vaegus negatiivseid kõrvalnähte inimeste puhul. Tasakaalustatud ja tervislik menüü on lapse tervise ja enesetunde aluseks. Hea tervis võimaldab lastel osaleda aktiivsetes tegevustes, neid nautida, lüües ühtlasi heaolu ja õnnelikkuse tunnet. Sügis-talve hooaja eel on õige toitumine ka eelduseks külmetushaigustest hoidumiseks.
Õige toitumine lapseeas loob mitmeid tervislikke eeliseid: õige toitumine aitab kaasa tugevate luude ja hammaste kujunemisele; lapse kasvades ja arenedes muutub ta kehaliselt üha aktiivsemaks. Aktiivne laps vajab turvaliseks liikumiseks arenenud lihaseid. Valk lapse toidus aitab lihaskoel normaalselt areneda.
Kuidas lapse toitumist tulemuslikult suunata?
Laste ebatervislike toitumisvalikute põhjuseks on sageli ka teadmatus ja oskamatus teisiti otsustada. Siinkohal tulebki mängu vanemate roll nõuandja ja selgitajana. Pelgalt soovitusest, et mõnda valitud rooga tuleb süüa sellepärast, et see on tervislik, tihtipeale ei piisa jätkusuutliku harjumuse tekitamiseks. Abiks on, kui selgitada lapsele konkreetsete erinevate toiduanete mõju organismile. Näiteks gripiperioodil selgita küüslaugu söömise vajalikkust, kuna see tugeva antibiootilise toimega ning hoiab pisikud eemale.
Kahjuks aga maitsevad lastele kõige paremini just need toidud ja snäkid, mis on kehale kõige halvemad. Siin on kaks soovitust: esiteks, luua igaks päevaks regulaarne söögikordade aeg ning teiseks, muuta muuta lapsele nii põhisöögikordadel kui ka vahepaladel kättesaadavaks tervislikumad alternatiivid. Loendamatud uuringud näitavad, et harjumused, mida õpitakse lapsena, kinnistuvad kõige paremini. Õpetades oma last korrapäraselt toituma ja eelistama tervislikumaid valikuid tagab see neile tervisliku elustiili kogu eluks.
Võimalusi lapse suunamiseks tasakaalustatud toitumisel:
* Õpeta lapsele selgeks 5 erinevat toidugruppi: täisterviljad, juurviljad, puuviljad, piimatooted, liha ja oad
* Tee lapsele kodus iga toidugrupi toiduained kättesaadavaks
* Lase lapsel kirja panna, millised puu- ja köögiviljad on tema lemmikud ning tee need lapsele kodus kättesaadavaks; sh nii värsked kui ka tükeldatud puu- ja köögiviljad
* Palu lapsed täita lõunasöögitaldrik nii erivärviliste toiduainetega kui võimalik — kõige paremad valikud on vikerkaarevärvi puu- ja köögiviljad
* Kui lapsed ei armasta täistera pastat ja pruuni riisi, siis proovi näiteks valget ja pruuni riisi omavahel segada — see aitab neil uue maitsega harjuda
* Vali lõuansöögiks vaid üks tervislik täisteravili korraga — näiteks täisterapasta juurde pole täisteraleiba ilmtingitmata juurde vaja süüa
* Lõika väherasvane liha väikesteks tükkideks, mida on lapsel mugavam süüa
* Väldi limonaadi, muid suhkrurikkaid jooke ja puuviljamahlu söögiaegade ajal, ent kui laps väga soovib mahla, siis 1/2 klaasi värskelt pressitud mahla on piisav
* Võimalda lapsele puhta joogivee olemasolu kogu päeva jooksul
Küsi tervisenõustajalt lisa: www.rimi.ee/tervis
Näidisretseptid:
Hommikusöök:
- Kihiline jogurti ja müsli klaas
Koostis:
1/4 klaasi müslit/hommikusöögihelbeid
1/2 klaasi maitsestamata jogurtit/keefiri
1 spl agaavi- või vahtrasiirupit
Valmistamine
Tõsta müsli või hommikusöögihelbed klaasi põhja. Vala peale maitsestamata jogurt või keefir ja kõige peale siirup.
Lõunasöök:
- Kana-nuudli supp
Koostis:
0,5 spl oliiviõli
150-200 g tükeldatud sellerit (või porrulauku)
900 ml puljongit
2 tükeldatud porgandit
soola ja tüümiani maitse järgi
90 g (kuivainena) munanuudleid või täisteraspagette
400 g kanafileed
200 g värskeid või külmutatud herneid
Valmistamine:
Kuumuta oliiviõli suures potis madalal kuumusel. Lisa seller ja hauta veidi keskmisel kuumusel. Lisa puljong, porgandid, sool ja tüümian. Lase keema.
Lisa munanuudlid või täisteraspagetid, tükeldatud kana ja herned. Kata kaanega ja keeda vastavalt nuudlite pakil märgitud keetmisajale (5-10 min).
Vahepala koolikotti:
- Krõbedad kikkerherned
Koostis:
Purk kikkerherneid (leiad konserveeritud toodete juurest)
Valmistamine:
Kurna kikkerherned ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200C juures 30 min (või kuni herned muutuvad krõbedaks). Maitsesta vastavalt lapse eelistusele kas magusalt või soolaselt (kaneeliga, meresoolaga, chillipulbriga vms). Pane lapsele koolipäevaks taassuletava kotiga koolikotti vahepalana kaasa!
