Nõustaja soovitab: kuidas muuta kooli algus lapse jaoks rõõmsaks ja meeldejäävaks

 (6)
Nõustaja soovitab: kuidas muuta kooli algus lapse jaoks rõõmsaks ja meeldejäävaks
Foto: Tanel Meos

Koolialgus on pidulik ja kaunis sündmus. Selle nimel, et kooliaeg tuleks võimalikult mõnus ja turvaline, saavad vanemad palju ära teha, arutleb psühholoogiline nõustaja Eda Mölder Eesti Ekspressi erilehes Kooliaeg.

Ühest vastust, kui vanalt peaks laps kooliteed alustama, pole senini veel antud ning ilmselt ei anta ka tulevikus. Iga lapse puhul tuleb eraldi hinnata, kas ta on kooliküps või mitte. Igaks juhuks tasub mõelda perspektiivselt – lapse eeldatav areng peab jääma vastavusse kooliprogrammi nõudmistega. Kui esimese klassi jütsilt oodatakse lugemist-kirjutamist, siis kuuendas-seitsmendas klassis hakkab vaja minema abstraktset mõtlemist. Kooliteed alustav mudilane peab antud ajaga oma arengus selleni jõudma.

Koolirutiini loomine
Vanemate esmane ülesanne on aidata kooliminejal tema päeva ümber struktureerida. Lasteaias käinud lapsed on rutiinse päevakavaga üldjuhul paremini kohanenud kui kodused lapsed, kellele tuleb kella järgi käivat päeva õpetama hakata.
Ka lasteaias käija jaoks muutub koolitee algusega päris palju - päev koolis on täiesti teistsugune kui päev lasteaias. Vanem peab läbi mõtlema, kuidas laps kooli ja koolist ära saab ning mis ta ülejäänud osaga päevast peale hakkab. Lasteaias kestab lapse päev ju õhtuni, algklassides aga lõpevad tunnid ennelõunal.

Muutuvad ka hommikud ningseda terve pere jaoks. Koolilapse hommikused tegemised võtavad aega rohkem kui lasteaialapse omad. Lasteaialapse puhul juhtub alatihti, et vanem tõstab oma unise pisikese püsti, paneb riidesse ning sõidutab autoga kohale – seal hakkab laps tasapisi ärkama ning saab varsti hommikusöögi. Koolilaps aga peab kell kaheksa hommikul olema
korralikult riides, virge, söönud ja mõtlemisvõimeline. Et see õnnestuks, võiks terve pere hakata tõusma pool tundi varem.

Seotud lood:

Last tuleb treenida võimalikult iseseisvaks. Esimesse klassi minev mudilane peaks saama hommikul ise pestud ja riidesse ning jõudma kodus võtta ka kerge eine.

Aeg kodusteks koolitöödeks
Iga vanem tahab, et tema lapsel läheks koolis võimalikult hästi. Ometi ei tasuks lapsele loodava kuvandiga üle pingutada – kodune koolitöö on nii tähtis teema, et seda üksinda,ilma vanema juuresviibimiseta teha ei tohigi.

Isegi kui esimeses klassis veel kodutöid ei anta, võiks koos noore õpilasega mahutada igasse päeva see aeg, kus ta kooliasjad üle vaatab, vajadusel pildikese joonistab või harjutuse korralikult ümber kirjutab. Loomulikult tuleb selleks luua mugav koht, kus saab sirge seljaga istuda ning kus valgus on lugemiseks- kirjutamiseks- joonistamiseks piisav. Esimese klassi laps peaks suutma oma ülesannetega ise toime tulla, ehkki on suurepärane, kui vanem on lähedal, et temalt nõu küsida ja talle valmis töö ette näidata. Kui miski on läinud valesti, tuleb see lapsel endal korda teha – ainult nii saab asja selgeks.

Huviringe pakutakse palju ja väga põnevaid ning mõnes osalemine teeb lapsele ilmselt rõõmu. Esimeses klassis võiks valida pigem toreda liikumisringi – kool eeldab´nagunii vaimset pingutust. Hea, kui laps ei peaks ringi jaoks raskeid pakke kaasas kandma (nt muusikakoolis pilli).

Oma kamba loomine
Lapse heaolu juurde kuuluvad ka sõbrad. Tark vanem teab, et murdeeas muutuvad sõbrad perestki tähtsamaks, ning suhtub teemasse ennetava hoolivusega, aidates lapsel kujundada turvalist sõprade ringi juba esimeses klassis. Tulevikule ette mõeldes on see oma pojale-tütrele hindamatu teene. Head sõbrad muudavad kooliaja lapse jaoks tunduvalt mõnusamaks, värske sõpruskonna vanematel võib aga tekkida võimalusi laste toomisel-viimisel omavahel koostööd teha ning sellega aega säästa.