"Mul on selleaastased jõulukaardid veel saatmata, kuid tundub nagu oleksin nendega tegelenud juba kuid," kirjutab Gemma Hartley Huffington Post'is. "Panin perepiltide jaoks fotograafi juures aja kinni juba augustis ja ostsin pereliikmetele rõivad selleks tarbeks oktoobris. Novembris toimus pildistamine, kuid sellelegi eelnes edasi-tagasi meilivahetus pildistamise asukoha, ilma jms teemadel.

Varsti jõuavad pildid kohale. Ehk on seal mõni tõeliselt võidukas foto, kuid tõenäoliselt veedan tunde, otsustades, millisel pildil on lastel kõige normaalsemad näod, et fotosid sobiks ka sõpradele-sugulastele laiali saata. Nad lihtsalt ei suuda kõik korraga naeratades kaamerasse vaadata, ükskõik kui palju me selle nimel ei pinguta. Seejärel tuleb välja valida kaart, koguda kokku aadressid, kirjutada kaartidele ja ümbrikele pühendused-aadressid ning lõpuks lakkuda ümbrikuid kuni mu keel on paistes...

Tean, et võiksin kogu selle kaarditeema ära jätta. Mu niigi kaootilisse graafikusse tekiks juurde vaba aega, kuid tagajärjeks oleks ka pettunud sugulased. Tean seda, sest ühel aastal ma jätsingi kaardid saatmata. Mu vanatädi süda murdus ja abikaasa vanavanemad ei saanud uhkelt oma lapselapsi kaminasimsil esitleda. Nii et ma ei kukkunud läbi ainult kaartidega, vaid ma ei osanud ka teiste ootuste ja tunnetega arvestada."

Ülalolev näide on vaid üks lihtne paljudest, mida naised pühade ajal tunnevad. Naiste õlgadel on niigi suurem osa emotsionaalsest tööst pereringis: märkamatult on just nemad need, kelle sageli tasumata töö on hoolitseda selle eest, et kõik nende ümber oleks rahul ja õnnelikud. Jõulud vaid võimendavad seda. Tuleb mõelda, soetada ja pakkida kingitused. Kaunistada kodu. Nuputada iga päev midagi laste päkapikusussidesse. Mõelda, mida jõuluõhtul süüa teha ja kümme korda nimekiri üle kontrollida, et viimasel hetkel ei tabaks üllatus, et polegi verivorste, mida ahju panna. Lisaks kõigele muule on veel laste jõulupeod lasteaias, koolis, trennis... firma jõulupeod (mida sinna selga panna?). Stressi ja tegemisi ühe kuu sisse enam kui küll.

Melody Wilding, terapeut ja treener, kes aitab oma klientidel toime tulla eelkõige emotsionaalsest tööst tuleneva stressiga, ütleb, et meil on tavaks endale liiga palju kohustusi võtta, unustades samal ajal iseenda eest hoolitseda.

"Soov luua "ideaalsed pühad" võib lennutada su stressileveli taevasse ja liigne pühendumine igasse pisidetaili, kaunistustest kingituste ja piduroogadeni, võib su kiirelt läbi põletada," ütleb ta. Nii on aga suur tõenäosus, et unustad pühi korralikult nautida - ja mis kasu on kogu sellest mässamisest kui selle tulemusena oled sa ise õnnetu ja väsinud?

Kuidas siis vältida liigset stressi ja pingeid jõuluhooajal?

Eksperdid ütlevad, et pidev pinge midagi suurepäraselt korda saata võib viia perfektsionismini - selle ekstreemsemas vormis seostatakse perfektsionismi ka tõsiste vaimsete tervisehäiretega. Uuringud on seostanud perfektsionismi ärevushäiretega, depressiooniga ja isegi mõtetega endale liiga tegemisest.
"Pühade ajal on nii lihtne näha "vigu" seal, kus neid õigupoolest pole. Võiksin ju ise metsast kuuse tuua. Võiksin õppida oma õmblusmasinat kasutama ja õmmelda ise kena piduliku laualina. Võiksin algusest peale ise piparkoogimaja teha, kui väga püüaksin. Leian end mõtlemast, et võiksin teha nii palju rohkem... ehkki tegelikult teen tõenäoliselt piisavalt."

Wilding ütleb, et esimene samm oleks näiteks astuda eemale Instagramist ja Facebookist, kust jääb hõlpsasti mulje, et kõik teised teevad, käivad, oskavad ja saavad hakkama ja sina justkui mitte. "Kõigi elu on maagiline ja perfektne... aga mitte sinu oma." Liigset sotsiaalmeedia tarbimist seostatakse samuti depressiooni ja ärevusega, aga ka kasvava üksindustundega.

Wilding soovitab Facebookis ja Instagramis veedetud aja asemel teha midagi muud (ja ehk mitte küpsetada piparkoogimaju algusest peale ise... kui see just sulle tõepoolest väga ei meeldi). On niigi palju emotsionaalset tööd, millega toime tulla, ilma et peaksime veel lisa otsima. Ehk oleks kõige parem mõelda sellele, mida teed, jätta mõningad "kohustused" sinnapaika ja pühendada rohkem aega tegevustele, mida hindad ja mis sind tõeliselt rikastavad. Ära kuula enda sisemist kriitikut, kes väidab, et sa pole piisavalt hea. "See hääl tavaliselt eksib," rõhutab terapeut. Nii et kui ta taas pead tõstab, astu teises suunas.

"Ära karda mõningaid asju tegemata jätta," soovitab Wilding. "Avastad, et maailm ei lõppegi sellest. Ühtlasi julgustab see loodetavasti ka teisi pereliikmeid mõningaid (jõulu)ülesandeid enda peale võtma."