Samuti kuluvad meeldejätmisoskused iga täiskasvanugi enda elus marjaks ära.
Mälu
Ilma mäluta ei saaks keegi õppida. Uuringud on näidanud, et nii inimestel kui ka loomadel moodustab mälu õppeprotsessis otsustava osa. Mälu on võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu protsessideks on materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine.
Mälu võib jagada lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Lühimälus püsib materjal vaid mõnest sekundist poole minutini, ka maht on väike. Mälust rääkides mõtleme selle all enamasti pikaajalist mälu. Peale ajalise kestvuse on ka pikaajalise mälu maht praktiliselt piiramatu.
Unustamine
Inimese mälu on sageli võrreldud ka arvutimäluga, siiski on nende vahel üks oluline erinevus - unustamine. Just see teeb õppimise sageli raskeks. Tegelikult aga on unustamine meile siiski kasulik. Kui me kõik ettetuleva täpselt meeles peaks, siis muutuks väga raskeks õige info äratundmine.
Kui kiiresti me siis unustame? Herman Ebbinghausi koostatud unustamiskõvera järgi unustame paari tunni jooksul ligi 50% omandatust. Seepärast ongi tähtis materjali süstemaatiline kordamine.
Tunnis kaasa töötamine
Aktiivne kaasatöötamine tunnis teeb koduse õppimise märksa kergemaks. Siin võib kasutatada mitmeid mnemotehnikaid, nt ajalootunnis on hea õpetaja jutule kaasa mõeldes räägitavat endale elavalt ette kujutada (nt multikana) või matemaatika valemite puhul kujutada ette, kuidas need võiksid välja näha seinale või kellegi särgile kirjutatuna. Füüsikakatsete puhul on hea mõelda, kus erinevaid seaduspärasusi igapäevaelus rakendatakse.
Ka siis, kui aine tundub igavana, on kasulik sealt midagi huvitavat leida.
Kodused ülesanded ja efektiivne lugemine
SSMK meetod ehk S-silmitse, S-süvene, M-meenuta, K-korda
1. Kõigepealt silmitse õppetükki, saa sellest ülevaade (vaata kõiki lehekülgi, pealkirju,jooniseid).
2. Seejärel süvene tükki, loe see keskendunult läbi. Tee märkmeid. Püüa kõigest aru saada. Mida ei taipa, seda küsi vanematelt või õpetajalt.
3. Siis meenuta, millest juttu oli. Loe nüüd osade kaupa ja iga osa järel tuleta peast meelde, millest seal räägiti, milliseid andmeid esitati, mida väideti. Nii saab sulle selgeks, mis ei jäänud hästi meelde, mille pead veel kord üle vaatama.
4. Kõige lõpuks korda kogu õppetükki, mitte aga kohe peale lugemist vaid hiljem. Nt õhtul või enne kooliminekut. Kasuta kordamisel pealkirju ja märkusi ning ülestähendusi, mida oled materjali kohta teinud.