Õpeta laps õppima

 (4)
Õpeta laps õppima
Scanpix

Sageli ei ole lapse halvad õpitulemused tingitud vähestest võimetest, vaid pigem oskamatusest õppida. Et koolitarkus kergemini ja paremini meelde jääks, on mitmeid nippe ja järgnevalt neist lähemalt. Nii oskad ka sina lapsevanemana oma lapsele head nõu anda.

Samuti kuluvad meeldejätmisoskused iga täiskasvanugi enda elus marjaks ära.

Mälu
Ilma mäluta ei saaks keegi õppida. Uuringud on näidanud, et nii inimestel kui ka loomadel moodustab mälu õppeprotsessis otsustava osa. Mälu on võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu protsessideks on materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine.

Mälu võib jagada lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Lühimälus püsib materjal vaid mõnest sekundist poole minutini, ka maht on väike. Mälust rääkides mõtleme selle all enamasti pikaajalist mälu. Peale ajalise kestvuse on ka pikaajalise mälu maht praktiliselt piiramatu.

Unustamine
Inimese mälu on sageli võrreldud ka arvutimäluga, siiski on nende vahel üks oluline erinevus - unustamine. Just see teeb õppimise sageli raskeks. Tegelikult aga on unustamine meile siiski kasulik. Kui me kõik ettetuleva täpselt meeles peaks, siis muutuks väga raskeks õige info äratundmine.

Kui kiiresti me siis unustame? Herman Ebbinghausi koostatud unustamiskõvera järgi unustame paari tunni jooksul ligi 50% omandatust. Seepärast ongi tähtis materjali süstemaatiline kordamine.

Seotud lood:

Tunnis kaasa töötamine
Aktiivne kaasatöötamine tunnis teeb koduse õppimise märksa kergemaks. Siin võib kasutatada mitmeid mnemotehnikaid, nt ajalootunnis on hea õpetaja jutule kaasa mõeldes räägitavat endale elavalt ette kujutada (nt multikana) või matemaatika valemite puhul kujutada ette, kuidas need võiksid välja näha seinale või kellegi särgile kirjutatuna. Füüsikakatsete puhul on hea mõelda, kus erinevaid seaduspärasusi igapäevaelus rakendatakse.
Ka siis, kui aine tundub igavana, on kasulik sealt midagi huvitavat leida.

Kodused ülesanded ja efektiivne lugemine

SSMK meetod ehk S-silmitse, S-süvene, M-meenuta, K-korda

1. Kõigepealt silmitse õppetükki, saa sellest ülevaade (vaata kõiki lehekülgi, pealkirju,jooniseid).
2. Seejärel süvene tükki, loe see keskendunult läbi. Tee märkmeid. Püüa kõigest aru saada. Mida ei taipa, seda küsi vanematelt või õpetajalt.
3. Siis meenuta, millest juttu oli. Loe nüüd osade kaupa ja iga osa järel tuleta peast meelde, millest seal räägiti, milliseid andmeid esitati, mida väideti. Nii saab sulle selgeks, mis ei jäänud hästi meelde, mille pead veel kord üle vaatama.
4. Kõige lõpuks korda kogu õppetükki, mitte aga kohe peale lugemist vaid hiljem. Nt õhtul või enne kooliminekut. Kasuta kordamisel pealkirju ja märkusi ning ülestähendusi, mida oled materjali kohta teinud.

OKüLVÜ süsteem

Eelmisest veidi täpsem ja põhjalikum. Saab rakendada nii terve raamatu või konspekti kui ka iseseisva peatüki omandamisel.

Süsteemi esimene aste on orienteerumine, mis koosneb 1) tutvumisest ja 2) põgusast lugemisest ehk lehitsemisest. Tutvutakse eessõna, sisukorra jm sellisega ning loetakse diagonaalis ehk siis suvaliselt huvitavamaid teese, ideid jm.

Teiseks astmeks on küsimuste esitamine. Sageli on õpikutes peatüki lõpus antud kordamisküsimused, mida on kasulik hoopis kõigepealt läbi lugeda. Püüdke juba enne lugemist neile vastata, mida teate ilma lugemata.

Kolmas aste on lugemine ise. Teose uurimine lehekülg lehekülje järel: hoolikas, arusaamisega, kindla eesmärgiga meeles pidada. Tingimata uurida läbi kõik tabelid, joonised, pildid.

Neljas aste on vastamine ehk ülesütlemine. Kordamisküsimused uuesti, kogu sisu kordamine.

Viiendaks ja viimaseks etapiks on ülevaate tegemine. Kasulik on veel kord tervikule tagasi vaadata, lasta mõte linnulennult materjalilt üle libiseda. Parim aeg selleks on kohe pärast õppimist ja teistkordselt enne vastamist, kontrolltööd või eksamit.

  • Hea on, kui loetu või kuuldu üle saaks kellegagi (klassikaaslaste, sõprade või vanematega) mõtteid vahetada ja arutada.
• Vajad uut kordamismeetodit, mis ergutaks su mälu? Kirjuta võtmesõnad kleebitavatele märkmepaberitele ja kinnita need kohtadesse, kus sa neid päeva jooksul kindlasti näed: külmkapile, arvuti, peegli või teleka külge.

Õpikeskkond

Õppimise efektiivsust mõjutab meid ümbritsev keskkond väga palju.
Valgus - oluline on, et vaateväljas poleks töökohast eredamini valgustatud punkte. Hea ja õigesti paigutatud valgus ei tekita varje.
Tööd soodustavad kollased ja rohelised toonid, häirivad aga sinised ja punased.

Puhas värske õhk!

Vajalikud vahendid peavad olema käepärast.
Töötamiseks peab olema kindel koht. Ära kasuta töökohta muuks kui õppimiseks.

Päevarežiim

Õppimise edukus paraneb, kui õpime kindlal ajal ja kindlas kohas. On soovitav, et tavalised korduvad tegevused langeksid samale kellaajale (tõusmine, õppimine, majapidamistööd jne).

Õppimispsühholoogia järgi on kõige õigem režiim järgmine: pärast kooli puhka, viibi värskes õhus, tegele muude koduste toimetustega. Siis asu õppima, alustades raskemaist, mõtlemist nõudvatest ainetest (matemaatika, füüsika, keemia), kus pole tarvis mitte niivõrd meelde jätta, vaid just aru saada. Seejärel võta käsile kergemad ained (keelelised harjutused). Lõpuks asuge nn mäluainete kallale, kus tuleb meeles pidada aastaarve, nimesid jne.

Õppimise vahel soovitatakse teha puhkepause - soovitavalt iga neljakümne minuti järel. Tõuse, liigu ringi, helista sõbrale. Püüa millelegi muule ümber lülituda, kuni tunned end taas värskemana
Väär on ükskõik mida õppida või lugeda söögi ajal ja kohe pärast sööki.
Kasulikult mõjuvad jalutuskäik, jahe dušš, värske õhuga ja mitte liiga soe ruum.

Toitumine

Uurimused on näidanud, et nt isegi lühiajalise kalorivaese dieedi puhul töötab meie mälu kehvemini kui täisväärtuslikult toitudes.
Ajule vajalikke vitamiine ja toitaineid leidub ohtralt värvilistes puu- ja köögiviljades, nagu banaan, punane paprika, spinat ja apelsinid.
Vähemalt 2x nädalas söö rasvast kala. Ka teistel proteiiniallikatel (valge liha, piimatooted ja tofu) on mälule soodne mõju.
Söö küüslauku (või küüslaugutablette). Küüslauk parandab verevarustust aju väikestes veresoontes. On andmeid, et ka hõlmikpuu (ginkgo biloba) lehed (saadaval ka tablettidena) parandavad mälu.

Mnemotehnikad ehk materjali organiseerimine taju hetkel:

  • Sea endale õppimise juures selge eesmärk, mille poole soovid püüelda. Pane see kirja
  • Erista oluline ebaolulisest: vali mällu jätmiseks välja olulisim, ülejäänu lase ununeda
  • Korda loetut kõnes
  • Kasuta meeldejätmiseks erinevaid meeleorganeid - nägemist, kuulmist jne, aga ka läbikirjutamist, teistele jutustamist, omandatu ise läbitegemist… (nägemismälu vs kuulmismälu)
  • Jaga õpitav osadeks ning õpi osade kaupa
  • Raja endale tugipunktide (märksõnade) skeem. Joonista see paberile
  • Korda infot selle operatiivmällu viimiseks 20 sekundi jooksul
  • Õpitu püsimällu viimiseks korda seda vahetult 10 minuti jooksul ning siis juba järgmisel hommikul
  • Rühmita info (nt pikka pangaarve numbrit on kergem meeldejätta osade kaupa)
  • Moodusta akronüüme (nt loetelu puhul sõnade esitähtedest) Kasutada võib ka laiendatud akronüüme lause iga sõna algustäht). Vikerkaare värvide järjekorda ¬- punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla - aitaks meeles pidada lause “Punkar ostis kirjule rotile leiba”. Akronüüme saab kasutada isegi sellistes teadusliked ainetes nagu bioloogia ja keemia. Nt kolm ensüümi meie organismis, mis muudavad tärklist ja glükogeeni suhkruteks, on amülaas, tripaas ja lipaas. Neid aitab meeldejätta lause Ameeriklane triikis lipsu”
  • Avasta mingi “naljakas seadus”, märka omandatavas naljakat või groteskset. Kas sul on raske tähtsaid fakte meelde tuletada? Vaata need raamatust järele ning seosta oma kujutluses haaravate piltidega. Mida kummalisem kujutlus, seda paremini jääb info meelde. Näiteks ajaloo tunnis kuuldut võid ette kujutada multikana.
  • Seo sõnad riimidesse
  • Loo assotsiatsioonide ahelik (nt õhtu - pidu - muusika…)
  • Kasuta mälulaegaste süsteemi, paiguta faktid mõttes eri ruumi, eri sahtlitesse
  • Meenuta olulist asja sellele omases kohas
  • Õpi põhitarkust erinevates keeltes
  • Kasuta õpitud mõisteid võimalikult ruttu ja tihti

Materjali võib organiseerida ka assotsiatiivselt: naabruse, sarnasuse või vastandlikkuse alusel. Kasulikud on ka järgmised nipid:

  • moodusta antud mõistetest palju lauseid
  • leia näiteid
  • rakenda teooria praktikasse
  • tõmba paralleele
  • mõtle välja küsimusi
  • õpeta kedagi teist