Õpetaja: laps pole õun, kes suve läbi valmib ja siis sügisel küpselt kooli potsab
Tallinna Kunstigümnaasiumi logopeed Meeli Pandis ütleb, et vastupidiselt kiirete tulemuste ootusele lapse kooliküpsuse teemal, on protsess aastatepikkune, hõlmates paljude „aednike“ ühiseid jõupingutusi. „Kooliküpsuse ja koolivalmiduse asemel peaks rääkima pere, lasteaia ja kooli koostööst, et vajalik informatsioon oleks vahetatud ning tehtud kõik, et lapse ja pere elumuutus oleks sujuv. Võtmeroll on siin vanemal,“ tõdes Pandis.
Võtmesõnadeks on mäng ja suhtlemine
Kõige parem ettevalmistus kooliks on mäng ja suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega. Mäng on reaalsuse mudeldamine. Mängus arenevad oskused, mis on olulised koolis toimetulekuks ja mida läheb vaja kogu elu.
„Mängige liikumismänge ja andke lapsele füüsilist tegevust, mis arendaks ta vastupidavust, tasakaalu, koordinatsiooni ja peenmotoorikat. Motoorika ja aju arenevad koostöös. Õpiraskustega lapsed on sageli kohmakad ja kehva koordinatsiooniga,“ räägib Pandis. „Laske lapsel ronida, sõita ratta, tõukeka, rula, rulluiskudega, ujuge. Mängige pallimänge. Tuletage meelde oma lapsepõlvemängud -keks ja kummikeks, keerukuju ja kull, pallikool ja uka-uka ja mängige koos lastega. Kui endal kogemust napib, siis otsige raamatutest või internetist.“
Meie vihmast suve vaadates ei tule vihmaseid ilmasid karta, kui on toaspüsimise ilm, siis meisterdage. Lego klotsid on head aga veel parem, kui saab materjali ise otsida, lõigata, kleepida, värvida, See arendab nii loovust kui planeerimis- ja teostusoskust.
„Unustage suveks teler ja nutiseadmed. Mängige selle asemel laua- ja kaardimänge, mis lisaks tähelepanule, loendamisele ja liitmisele (täring) arendavad sotsiaalseid oskusi. Need on nii koolis kui elus väljaspool kooli kõige olulisemad - oskus võita ja kaotada, kokku leppida ja järgida reegleid, oodata oma korda, märgata teisi, küsida vajadusel abi, jagada, kuulata ja teha end mõistetavaks,“ selgitas logopeed.
Kasulik on külastada lastega üritusi ja inimesi aga olulisem veel on rääkida kuuldust ja nähtust. Laske lapsel õhtul rääkida oma päevast ja planeerige koos homset. Küsige lapse tunnete ja mõtete kohta ja rääkige enda omadest.
„Ja lõpuks lugemisest. Esmalt lugege ise, et laps näeks seda kui teie poolt väärtustatud tegevust. Lugege lapsele ette, et ta saaks kogeda lugu ja raamatu võlu. Laske lapsel valida raamatuid ja õhutage teda ette lugema aga ärge sundige ega karistage lugemisega,“ sõnas Pandis. „Rääkige koolist head, näidake kooli ja kodulehte, et laps ei kardaks vaid tahaks kooli minna ja ta läheb 1. septembril rõõmuga ning kooliküpsena.“
