Ka käesoleval aastal vaktsineeritakse Eestis gripi vastu, kuid näiteks võrreldes Lätiga on aktiivsus tunduvalt madalam. Ilmselgelt mängib siin olulist rolli asjaolu, et Lätit tabas eelmise aasta detsembris tõsine gripiepideemia, millega kaasnesid ka surmajuhtumid. Seetõttu on selge, et probleemi, s.t. grippi kui tõsist haigust teadvustatakse Lätimaal märgatavalt rohkem ja inimeste suhtumine gripivastasesse vaktsineerimisse ei ole nii skeptiline. Eestis pole viimaste aastate jooksul tõsisemat epideemiat olnud ja seetõttu jääb pahatihti mulje, et ka arusaamad gripist pole mitte kõige täpsemad.
Oma töö käigus olen nii arstidelt kui ka tavainimestelt kuulnud mitmeid gripivaktsiini puudutavaid küsimusi. Puudutan siinkohal lühidalt mõnda põhilisemat neist küsimustest.
Gripivastase vaktsineerimise sihtrühmad võib laias laastus jaotada kahte gruppi :
esimesse rühma kuuluvad inimesed, kellel puhul gripivastane vaktsineerimine on näidustatud otseselt meditsiinilistel põhjustel. Näitena võib tuua vanemad inimesed. Kui üldiselt mitmed riigid soovitavad vaktsineerida kõiki üle 65-aastaseid inimesi, siis ameeriklased on alates käesolevast aastast alandanud eelpooltoodud vanusepiiri soovituslikult juba 50-nda eluaastani. Soovituse on andnud mõjukas Ameerika Perearstide Akadeemia (American Academy of Family Physicians). Vanusepiiri alandamise põhjuseks on peamiselt haigestumisega seotud majanduslike kulude edasine vähendamine. Kindlasti peaks vaktsineerima ka mitmesuguseid kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellel gripp võib põhjustada vastava haiguse ägenemist ja sellega kaasnevaid tüsistusi.
Teise rühmana võiks vaadelda terveid täiskasvanud inimesi, kelle organism iseenesest suudab gripiviirusega adekvaatselt "võidelda" ning haigestumise tagajärjeks on vaid paar tõvevoodis veedetud nädalat. Seejuures puudub aga inimene ka need paar nädalat töölt, mis võib astusele/firmale märgatavat majanduslikku kahju tekitada. Mitmede maailmas teostatud uuringud on näidatud, et vaktsineerimine võimaldab neid probleeme vältida. Statistika on avaladatu ajakirja "Hippokrates" eelmise aasta novembrikuu numbris. Mainiks vaid, et ühe tõsise gripiepideemia hinnaks on USA-s arvutatud 12 miljardit dollarit, ühe inimese vaktsineerimisega säästetakse aga keskmiselt 47 dollarit. Meenutan veel kord, et gripivastase vaktsineerimise põhiliseks vastunäidustuseks on vaid tugev allergia kanamuna valgu suhtes. Loomulikult ei maksa vaktsineerida ka palavikuga kulgeva haiguse korral. Eelnevalt oodata, kuni palavik on kadunud. Sageli esitatakse küsimusi astma ja vaktsineerimise kohta : see haigus ei ole vaktsineerimisele vastunäidustuseks.
Ikka olen kuulnud väidetavat nagu põhjustaks vaktsineerimine ise inimesel grippi. Tuleb taas kord rõhutada, et see ei ole võimalik, kuivõrd vaktsiinid sisaldavad surmatud viiruse teatud komponente. Küll peab aga tõdema, et nagu iga teinegi vaktsiin, ei anna ka gripivaktsiin 100%-list garantiid, et inimene grippi ei haigestu. Kui aga nii juhtub, siis põeb inimene tolle haiguse märgatavalt kergemalt läbi. Samas on erinevate uuringute põhjal näidatud, et gripivaktsiinide efektiivsus on 80-90%, seega on vaktsineeritute risk haigestuda viis kuni 10 korda väiksem kui mittevaktsineeritutel. Ja veel : kuuldes väidet, et hoolimata vaktsineerimisest haigestuti ikka grippi, selgub põhjalikumal küsitlemisel reeglina siiski, et inimene põdes paar-kolm päeva mõnda kergemat viirushaigust, mida gripiks nimetada ei saa.
Loodan, et ka Eestis hakatakse gripivastasesse vaktsineerimisse suhtuma edaspidi sama tõsiselt nagu seda tehakse enamikus lääneriikides ja USA-s.
