Pahane suvilaomanik: kas teil tõesti häbi pole küpsisepakiga külla minna ja pere nädala toiduvarud nahka pista?
Minu mureks on külalised, kes on küll tavaliselt väga oodatud, aga kes lähevad mulle väga kalliks maksma. Nimelt on päris paljudel kombeks tulla külla täiesti tühjade kätega, aga söögilauas vitsutada elu eest ja hoolitseda selle eest, et pererahva külmkappi pärast nende lahkumist enam mitte midagi järele ei jääks. Suvel meeldib meie sugulastel ja tuttavatel meie suvilas käia ja mul pole selle vastu midagi, aga selline suhtumine, et „ma tulen teile külla, ma tüli ei tee, ära muretse!“ ja siis näljasena uksest sisse astuda, on küll tõesti häiriv. Jääb mulje, et tullaksegi ainult sööma, mitte juttu rääkima ja niisama koos olema. Millegipärast ei leia paljud poodi üldse üles. Või siis tullakse kolme-neljakesi terveks nädalavahetuseks mingi pisi-pisikese „külakostiga“, näiteks paki küpsiste, kohvipaki või ühe paki viineritega. Olen ikka öelnud ka, et tooge poest seda või toda ning saatnud juba kohale saabunud külalisi poodi, aga see jätab endale nii halva maitse suhu — inimesed võiks ju ise taibata, et kui minnakse pikemaks kui paariks tunniks külla, võiks oma toidu kaasa võtta. Me elame küll enam-vähem normaalselt ja saame omadega hakkama, aga meie pere eelarve tõesti ei võimalda iga kuu kümnete lisasuude kolm korda päevas toitmist. Mul endal oleks nii piinlik niimoodi kellegi uksest sisse astuda, et toidukotti näpu otsas pole, aga lõunalauda istun nagu õige mees kunagi ja söön ära poole lauale pandud lihakogusest ja mitu tükki kooki ning nõuan kohvi ka veel lisaks. Rääkimata siis veel sellest, et lisakuluna tuleb arvestada ka elekter ja voodipesu pesemine…
Kas inimestel tõesti pole häbi tulla külla ainult küpsisepakiga, aga vastuvõtja pere nädala toiduvarud nahka pista?
