1. Kindlasti peab käekotis olema mõni valuvaigistav ja palavikku alandava toimega ravim. Lastele sobib hästi paratsetamool, täiskasvanutele näiteks ibuprofeen.

2. Koju ei tohiks jätta ka haava hooldamiseks mõeldud vahendeid — puhastusvahendid, sidemed ja plaastrid.

3. Päikesekaitsekreemid on samuti kohustuslikud. Vali sobiv kreem vastavalt oma nahatüübile ning kindlasti ei sellega koonerdada. Kui oled siiski juba põletada saanud, siis punetust leevendavad päikesejärgsed geelid/kreemid. Kui põletus on aga tõsisem ning nahale tekivad ka villid, vali pantenooli sisaldavad päevitusjärgsed vahendid.

Veekindlat päevituskreemi valides pea meeles, et selle toime kestab vaid ühe korra vees käies, nii et mitmeid kordi merre hüpates pead ennast ka korduvalt kreemitama. Kui nahk on siiski põletusest hell ja valutab, võta üks paratsetamool, see takistab ka palaviku tõusmist.

4. Turses jalgade vastu aitab, kui tõsta puhates jalad veidi kõrgemale. Olukorda leevendavad ka apteekides müüdavad geelid. Kui tead, et ees on ootamas pikk lennureis, võid geeli jalgadele määrida juba mitu päeva varem.

5. Nihestuste ja nikastuste korral aitavad jahutavad geelid. Kui tunned kukkudes, et ei saa kätt või jalga liigutada, kutsu kindlasti kiirabi — tegemist võib olla luumurruga.

6. Allergia puhul on tänapäeval apteekides saadaval mitmeid väga mugavaid ravimeid, ühest tabletist päevas piisab täiesti. Kui tead, et sind ohustavad värske hein, lilled jms, siis ära unusta juba hommikul tabletti võtta.

7. Tüütute putukate ja sääskede vastu on saadaval palju vahendeid, lastele vali vähem kangemad. Kui hammustuse jäljed valmistavad väga palju piina, punetades ja sügeledes, võib abi saada samuti allergiarohtudest, lisaks müüakse ka palju sügelust leevendavaid ja rahustavaid tooteid.

8. Kõhuhädad kimbutavad paljusid reisil olijaid. Enne pikka reisi võiksid juba paar päeva varem tarvitada piimhappebaktereid, see hoiab kõhu korras. Kui oled jaanipäeva söömingutega liiale läinud, grill ja vürtsid on teinud oma töö ning kõhus kõrvetab, saad abi seedeensüümidest.

9. Igaks juhuks võiksid kotti pista ka vahendid konnasilmade ja higistavate jalgade hooldamiseks.

Krooniliste haiguste (astma, diabeet, vererõhk) põded aga peaksid enne puhkust aegasasti enda retseptiravimid välja ostma. j

Rahvameditsiin võib vahel hoopis kahju teha
Kui satud metsas kokku rästikuga, tuleb salvata saanud inimene panna lamama ning hoida soojas. Haavaga ei ole muud teha, kui ainult puhastada. Unusta igasugused lood mürgi välja imemisest, lõikamisest, viinaga tohterdamisest jms. Nii võid ainult põletikku tekitada või kiirendada mürgi liikumist. Kindlasti ei tohi ka veresooni hammustuse juurest kinni tõmmata. Helista 112 ning püüa võimalusel kannatanu ise haiglasse toimetada.

Põletada saades ei tohi tekkinud ville kindlasti katki pigistada ning jääkott naha peal võib samuti hoopis rohkem kahju teha. Põletust aitab kõige paremini leevendada voolav jahe vesi.

Kuumarabanduse või päikesepiste saanud inimene tuleb viia jahedasse kohta ning asetada külmakotid kuklale, kaenla alla ja kubeme piirkonda. Kindlasti jäta aga meelde, et ka siin ei või jääd asetada otse nahale, vaid kindlasti peab all olema mõni riidetükk.

Allikas: Naisteka arhiiv