Perearst annab nõu: kuidas ennast ja teisi kaitsta, kui oled sunnitud haigena tööle minema
Valvekliiniku perearst Ingmar Lindström selgitab, miks ei ole eriti mõistlik haigena tööle minna ja kuidas end aidata, kui oled tõbiseks jäänud. Need põhitõed tuleks enne haiguste hooaja algust kindlasti läbi lugeda ja meelde jätta!
Kas ja mis tingimustel üldse võiks ennast haiglasena tundev inimene tööle minna?
Puht arstiteaduslikust aspektist ei soovita haiglasena tundval inimesel endale töökoormusega lisastressi põhjustada. Esineb ka risk nakatada töökaaslasi, kuigi on teada, et inimene on nakkusohtlik tegelikult juba enne haigusnähtude ilmnemist. Päris elus pole alati võimalik ennast koju ravima jääda — sellistel puhkudel soovitan võimaluse piires vältida kontakte teistega, pesta/puhastada piisavalt käsi, köhimisel asetada suu ette varrukas, mitte peopesa, mille kaudu pääsevad haigustekitajad kas otse või ukselinkide vms kaudu järgmise ohvrini.
Mitu päeva on see miinimum, mil võiks külmetushaigusega kodus püsida?
Konkreetset päevade arvu on keeruline öelda, sest viiruseid, mis haigusnähte tekitavad on sadu ning haiglane olek võib olenevalt nakatajast ning nakatanust kesta mõnest tunnist mõne nädalani. Ka töö iseloomu, selle vaimset või füüsilist koormust, tööpäeva kestust jne peab arvesse võtma.
Üldiselt on soovitatav vältida naasmist tööle palaviku (kehatemperatuur üle 38kraadi), kõhulahtisuse, oksendamise esinemisel. Külmetus iseenesest haigestumist ei põhjusta vaid külmema ilmaga eelistavad inimesed viibida siseruumides ehk üheskoos on rohkem inimesi, mistõttu on viirustel kergem uusi ohvreid leida.
Kui kiiresti/mis tingimustel nakatab aevastaja kinnises kontoriruumis teisi?
Juhul kui aevastuse põhjustajaks on viirushaigus, siis on ta juba paar päeva enne aevastamisega algust tehes olnud nakkusohtlik. Mida rohkem on otseseid või kaudseid (ühiskasutuses olevad pinnad) kontakti aevastaja ning võimaliku ohvri vahel, seda kiiremini ja suurema tõenäosusega toimub nakatamine. Soovitatav on vältida ebavajalikku kätlemist, aevastajal on soovitatav aevastada samuti varrukasse, desinfitseerida käsi peale nuuskamist jne.
Vitamiinid sügisel — kas, kellele, kui palju?
Vitamiinidest saame enamuse toiduga ning juurde on täiskasvanul praeguste seisukohtade alusel vaja võtta vaid D-vitamiini R-tähte sisaldavatel kuudel ehk septembrist aprillini, mil päikest vähem kohata võib. Vitamiinimüüjad käivad küll peale ning üritavad jätta muljet, et ilma purgivitamiinideta ei ole võimalik terve püsida või nagu saaks nende toodetega viirushaigusest lahti, kuid neil väidetel pole tõepõhja all. Pigem investeerida purgivitamiini müüjale minev raha ja aeg mitmekülgsemasse toidusedelisse ning kehalise koormuse lisamisse.
Mida saab haige või end natuke haiglasena tundev inimene teha, et paranemisprotsessi kiirendada või haigeks jäämist sootuks vältida?
Haigus(t)e vältimise osas on levinud põhimõte „terves kehas terve vaim“ ehk et kui hoolitseda nii oma keha kui ka vaimu eest, siis on haigused (nii külmemal ajal esinevad viirushaigused kui ka enamus teistest) harvemad esinema ning elu kvaliteet parem. Kuna harjumuste muutusi (lisada füüsilist koormust, parandada toidumenüüd) on keerulisem ellu viia kui mõnda ime-vitamiini krõbistada, siis loodavad inimesed ikka nende viimaste peale, kuid nagu varem öeldud tõuseb nendest kasu vaid purgi-vitamiini tootjatele/müüjatele ehk et soovitan ikka elukorraldusest alustada.
Juba end haiglasena tundes tasub „kuulata oma keha“ ehk et kui pole soovi midagi teha, süüa, suhelda jne, siis pole vaja ennast selleks ka sundida. Juhul kui enesetunne on väga halb, isegi selliselt, et kodus on raske hakkama saada, peaks pöörduma arsti poole.
Kehatemperatuuri tõustes üle 38 kraadi võib võtta palavikualandajana esmaselt paratsetamooli või teisese valikuna näiteks ibuprofeeni. Need ei pruugi kiirendada paranemisprotsessi, kuid leevendavad vähemalt ajutiselt enesetunnet. Aspiriini ei soovitata viiruhaiguse puhul kasutada võimalike kõrvaltoimete tõttu, eriti kõrge on kõrvaltoimete risk lastel.
Organism vajab aega ning energiat haigustekitajaga võitlemisel ning taastumisel ning on normaalne tunda ennast haigena ja võtta vabamalt, puhata jne.
Nohulaadsete viirushaiguste puhul on kasutusel väljend, et ravides möödub nädalaga, ilma ravita aga seitsme päevaga.
