Pisikesed patud: vein, šokolaad ja teised hõrgutised, mida pole põhjust endale keelata!
Punane vein
Erinevalt kangetest piiritusjookidest on veinidel praktiliselt laitmatu reputatsioon. Põhikomponent — viinamari — aitab kontrollida kehakaalu isegi rasvarikaste dieetide puhul. Just punane vein tõstab hea kolesterooli taset ja vedeldab verd. Seda kinnitavad paljud teaduslikud uuringud.
Harvardi ülikooli teadlased tõestasid, et naised, kes joovad kaks pokaali veini nädalas koguvad vähem kaalu kui need, kes üldse ei joo või kes eelistavad kangemaid jooke.
Ei tohi vaid unustada, et kõiges tuleb piiri pidada!
Kui palju? Üks pokaal (100 ml) päevas alandab südamehaiguste riski 32% võrra.
Kuidas kasutada? Eelistatavalt põhiroa juurde. Ja vaid kuivi veine. Lisaks on vein koos lihapuljongi ja sojakastmega suurepärane alus sea- ja loomaliha marineerimiseks.
Mõru šokolaad
Isegi šokolaadi lõhn on kasulik. Magus aroom tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab isu.
Šokolaadis sisalduvad võimsad antioksüdandid, mis aitavad alandada kolesterooli taset veres ning aitavad kaasa ka südame-veresoonkonna süsteemi töö paremaks muutmisel. Kakao maitse ja värv on seletatav polüfenoolide olemasoluga, seetõttu sisaldab just tume šokolaad ravivaid aineid (2 g iga 100 g šokolaadid kohta).
Laboratoorsed testid on kinnitanud mitte üksnes polüfenoolide antioksüdantseid, vaid ka kasvajate vastaseid omadusi.
Mis puudutab kurikuulsat kaariest, siis šokolaad tekitab seda sama palju kui teised suhkrut sisaldavad toiduained. Peale selle on kindlaks tehtud, et selles maiuses leidub eriline antiseptiline aine, mis pidurdab hambakivi moodustumist soodustavate bakterite aktiivsust.
Kui palju? 60 g päevas. Kakao polüfenoolid aitavad normaliseerida arteriaalset vererõhku ning sel moel väheneb südameprobleemide risk 21%.
Kuidas kasutada? Nii nagu tahtmine on, kuid parem enne kella 16.00. Peamine — ei tasu sattuda hoogu ega ületada annust.
Pähklid
Kuigi pähklid on üsna kaloririkkad, on need ikkagi kasulikud. See on kõige maitsvam viis saada üheaegselt valku, polüküllastatud rasvhappeid, melatoniini ja polüfenoole.
Milliseid pähkleid siis eelistada? Raske öelda. Kogu kasu ja gastronoomiline rõõm on nende mitmekesisuses. Ometi on igal liigil oma dieetiline „profiil”.
Näiteks sisaldub 30 g mandlites niisama palju südamelihasele kasulikke polüfenoole kui tassitäies rohelist teed. Funduk (suureviljaline sarapuupähkel) on arginiini allikas. Arginiin on aminohape, mis alandab vererõhku. Inimestel aga, kes regulaarselt maiustavad pistaatsia pähklitega, on väiksem kehamassi indeks kui nendel, kes sama palju kaloreid saavad jahutoodetest. 40 g kreeka pähkleid iga päev 6 päeva nädalas alandab kolesterooli taset veres 10 %.
Uurinud kõige erinevamaid pähkleid — mandleid, kreeka, pekaani, pistaatsia ja makadaamia pähkleid — tegid teadlased kindlaks, et need mõjutavad positiivselt rasvade ainevahetust ning parandavad suhet halva ja hea kolesterooli vahel.
Kui palju? 60 g päevas on täiesti piisav kogus alandamaks südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski 10%
Kuidas kasutada? Krõbista lihtsalt niisama, lisa müslidesse, küpsetistesse, liha paneerimiseks, kasuta salati kaunistamiseks. Vees niisutatud ja seejärel blenderis püreeks jahvatatud pähkleid võib lisada piimakokteilidesse.
Puu- ja köögiviljad.
Nii ühed kui teised on rikkad bioflavonoidide poolest. Need aktiivsed ained aitavad hoida veresooni korras, säilitades nende elastsust. Samuti on neil antioksüdantsed, antisklerootilised, põletiku- ja allergiavastased omadused. Ka reguleerivad need sisesekretsiooninäärmete tööd ja kaitsevad maksa. Puu- ja köögiviljades ning marjades leidub üle 3 tuhande bioflavonoidi.
Kui palju? Neli portsjonit (umbes 500 g) päevas langetavad südamehaigustesse haigestumise riski 21%, kuna mõjuvad vererõhku alandavalt.
Kuidas tarvitada? Värskelt, hautatult või aurutatult. See tähendab minimaalset kulinaarset töötlust, säilitamaks kõiki tähtsaid aineid. Salat + köögiviljad kaunistuseks + puuviljad magustoiduks peaks olema igapäevane norm.
Küüslauk
Küüslauk on nii kasulik, et seda vaadeldakse lausa eraldi. Selles leidub üle 70 aktiivse aine, mis tugevdavad südamelihast. Enim tuntud on allitsiin, mis regulaarsel tarbimisel alandab tunduvalt vererõhku.
Samuti võitleb allitsiin edukalt bakterite ja infektsioonidega.
Kui palju? Üks küüslauguküüs päevas alandab trombide tekke riski 25% võrra.
Kuidas tarvitada? Salatites, põhiroogades, kala või liha marineerimiseks. Et küüslauk saaks maksimaalselt avaldada oma kasulikke omadusi, tuleb see enne kasutamist puhastada ja lasta seista õhu käes umbkaudu pool tundi.
Kala
Teatavasti on kala rikas polüküllastatud rasvhapete omega-3, D-vitamiini ja seleeni poolest. Seejuures kinnitavad teadlased, et need kasulikud ained koos mõjuvad oluliselt efektiivsemalt kui eraldi võttes. Näiteks soodustab omega-3 rasvlahustuva D-vitamiini omastamist.
Lisaks koormab kala tunduvalt vähem seedetrakti kui liha, kuigi on täisväärtusliku valgu allikas.
Kui palju? Kolm portsjonit (a´150 g) nädalas. Kala parandab südame rütmi ja takistab trombide teket, sellesamaga alandades südame-veresoonkonna haigestumiste riski 15% võrra.
Kuidas tarvitada? Praktiliselt igat moodi, välja arvatud kulinaarse töötluse liialt agressiivsed meetodid. Parimateks variantideks on grillitud ja aurul valmistatud kala ning sushi.
Õliga rikud ära!
Vaatamata oliiviõli kasulikkusele, on see siiski liiga kaloririkas. Seetõttu ei tasu teda kohe salatitele valada, vaid hoopis piserdada pulverisaatoriga. Või siis aeg-ajalt asendada puljongikastmega. Viimase saab valmistada järgmiselt. 3 sl oliiviõli, 1/3 tassi äädikat ja 8 sl paksu puljongit. Selleks tuleb pool tassitäit kanapuljongit asetada aeglasele tulele ja keeta paksenemiseni, segades sisse 1 tl vees lahustatud tärklist.
