Plaatina

Plaatina, nii nagu kuld, on olnud hinnatud hallidest aegadest peale ning selle populaarsus tänapäeval kasvab. Plaatinat hinnati kõrgelt vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a.

Hispaania konkistadoorid, kes avastasid plaatinast iluesemed kuldasjade hulgas, andsid veidrale metallile nimeks "platina" ehk "väike hõbe". Nad ei osanud leidu hinnata ning heitsid selle tarbetuna kõrvale. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse.

Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad plaatina leiukohad Venemaal.
Seal vermiti 19. sajandil plaatinamünte, mida Hispaanias võltsiti, kattes need kullakihiga. Tänapäeval on plaatina väärtuslikum kui kuld.

Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda.

19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati.

Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega tööstuses. Plaatina on oluline tooraine autotööstuses, elektroonikas, naftakeemias, aga ka meditsiinis. Igas auto katalüsaator sisaldab plaatinat.

Tänapäeval läheb vaid umbes kolmandik kaevandatavast plaatinast ehete tootmiseks ning plaatinast valmistatud iluasjad on tavaliselt kallimad kui kõige puhtamast kullast valmistatud esemed.

Kõrge hinna tõttu läheb kogu kaevandatud plaatina kohe kasutusse ning puuduvad varud , nagu keskpankade kullareservid.

Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14 karaadine kuld.

Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, kuna selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Tähelepanek, et eurooplaste kahvatu nahk sobib rohkem kokku plaatina ning hõbeda, kui kullast ehetega, leiab järjest ja järjest kõlapinda.

Kõige populaarsemad on plaatinast ehted etkel Japanis. Sealsed tarbijad ostavad igal aastal ligi 85 protsenti maailmas toodetavatest plaatina-ehetest.

Kasvavale populaarsusele vaatamata on plaatina üks maailma haruldasematest metallidest. Aastas toodetakse maailmas umbes 160 tonni plaatina, samas kui kulda toodetakse ligi 1500 tonni.

Plaatina leidub vaid mõnes paigas maailmas ning selle kaevandamine ja töötlemine on keeruline ning aega nõudev. Ainsa untsi plaatina tootmiseks tuleb töödelda ligi 10 tonni maaki. Selle töötlemiseks aga viis kuud.

Ehetes kasutatav plaatina on tegelikult kuue metalli - plaatina, pallaadiumi, roodiumi, ruteeniumi, iriidiumi ja osmiumi - sulam. Nimatatud metallid on plaatinale kaalult ja koostiselt nii sarnased, et olid pea eristamatud kuni 19. sajandini.

Tänapäeval sulatatakse plaatina sageli kokku vase ja titaaniga. See on ainus väärismetall, mida kasutatakse 90-95-protsendilise puhtusega ehetes, mis on allergiat leevendava toimega ja ei määrdu.Plaatinast ehted kannavad märget: 900Pt, 950 Plat või Plat.

Kuld ja plaatina on tugevad ja vastupidavad ning sobivad suurepäraselt kallite briljantehete raamiks. Aga ehete pika eluea säilitamiseks tuleb neid regulaarselt hooldada ja puhastada.