Maailma kauneim naine Audrey Hepburn
Audrey Hepburn iseendast
Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-hollandi peres. Tema vanemad lahutasid aga 1935. aastal ning natsimeelne isa jättis oma Hollandi parunessist naise ja lapsed sõja väljakuulutamisel maha. Audrey on isa lahkumist nimetanud oma lapsepõlve üheks kõige traumaatilisemaks läbielamiseks. Isa nägi ta uuesti alles 20 aasta pärast, siis juba eduka filminäitlejana, ning toetas teda finantsiliselt kuni isa surmani.
Sõjast pitser kogu eluks
“Ema ei unustanud iialgi hirmu, mida ta tundis lapsena, kui Saksa väed vallutasid Arnheimi linna Hollandis, kus ta sõja ajal elas,” meenutab Sean. “Ta rääkis, kuidas tema vennad sõid koeraküpsiseid, kui midagi muud süüa ei olnud, kuidas leib oli roheline, sest ainsana oli saada hernestest tehtud jahu. Ema istus terve päeva voodis ja luges, et nälga unustada.”
“Audrey pidevat nälga ja viletsust täis kasvuaastad pärandasid talle küll hapra poisiliku figuuri (ta kaalus oma 170sentimeetrise pikkuse juures 42,6 kilo!), kuid ka mitmed tervisehädad, näiteks naist terve elu piinanud aneemia,” kirjutab Spoto. “Ta on pühak kõikidele naistele, keda loodus on õnnistanud väikeste rindadega,” lisab ta. 1950. aastatel, lopsakate blondide näitlejannade kuldajastul, keeldus Audrey kandmast polsterdatud rinnahoidjaid nii filmivõtetel kui ka eraelus.
Tahtis saada baleriiniks
Teismelisena tahtis Audrey baleriiniks saada, võttis nii Amsterdamis kui ka Londonis usinalt tantsutunde ning töötas raha teenimiseks mannekeenina. Et ta oma kasvu ja kehaehituse tõttu baleriiniks siiski ei sobinud, keskendus neiu näitlejaõpingutele ning käis filmistuudiotes lugematutel näitlejakatsetel. Tema näitlejakarjäär algas 1948. aastal õppefilmiga “Hollandi keel seitsme tunniga”. 1951. aastal, filmi “Monte Carlo Baby” võtetel nägi näitekirjanik Sidonie-Gabrielle Colette teda ühe hotelli ees ning valis Audrey otsekohe oma näidendi “Gigi” nimirolli. Etendust mängiti Broadwayl 219 korda. Tee kuulsusele oli lahti.
Läbimurre tuli juba 1953. aastal filmiga “Puhkus Roomas”, kus teiseks peaosaliseks oli südametemurdja Gregory Peck. Ehkki Audrey Hepburn on öelnud, et sai näitlejaks vastu kõiki ootusi, võitis ta printsess Anne’i rolli eest selles romantilises komöödias Oscari. Järgnes rida menukaid filme, neist tuntumad “Sabrina” (1954), “Hommikueine Tiffany juures” (1961) ja “Minu veetlev leedi”(1964).
Üleöö stiili-ikooniks
Hepburni habras ja delikaatne ilu oli arvestatav alternatiiv toonastele sekspommidele ning peale panuse filmikunsti võib tema arvele kirjutada ka “Audrey Hepburni stiili” — lihtsa, intelligentse ja voolujoonelise trendi. Seda perioodi iseloomustasid šikid hästiistuvad ülikonnad ja kostüümid, puhtad jooned, kindlavormiline siluett ning tordikarbikujulised kübarad.
Hepburni kuulsaimaks filmiks võib pidada “Minu veetlevat leedit”, ehkki filmivõtted olid naisele väga rasked. “Ta nägi näitlejatar Julie Andrewsi proovivõtetel ja mõistis, et Eliza roll sobib Juliele suurepäraselt. Ema enesetunne paranes alles seejärel, kui Julie valiti “Heliseva muusika” naispeaossa,” meenutab poeg Sean.
“Ta oli imearmas, sädelev ja sarmikas, kuid karakterrollide jaoks liiga üheülbaline,” nendib biograaf Spoto. “Teatrikarjääri ei teinud ta üldse. Paljusid filmirolle võib iseloomustada ühe kriitiku sõnadega: tema ampluaa kõigub naeratavast süütusest pisaraisse uppunud süütuseni.”
38aastasena, väsinud ebaõnnestunud pisirollidest ja talle lugemiseks pakutud käsikirjade keskpärasusest, otsustas ta aktiivsest näitlejaelust loobuda ning pühenduda poegade kasvatamisele.
Tarmukas üksikema
1952. aastal kihlus Hepburn Briti aadliku ja tubakatöösturi James Hansoniga. “See oli armastus esimesest silmapilgust,” on näitlejatar meenutanud. Audreyl oli isegi pulmakleit valmis õmmeldud ja pulmapäev paika pandud, kuid siiski otsustas ta kihluse tühistada. “See abielu poleks kestma jäänud, sest oma töö tõttu oleksime me pidevalt teineteisest lahus elanud,” märkis naine hiljem.
1954. aastal abiellus kaunitar Ameerika näitleja Mel Ferreriga. Sellest abielust sündis paarile 1960. aastal poeg Sean.
Audrey varjas oma eraelu kõrvaliste pilkude eest kiivalt, kuid biograaf Spoto andmetel varjutasid tema esimest abielu naise masendushood, korduvad raseduste katkemised ja teravad suhted võimuka abikaasaga. Tal oli ka abieluväline suhe noore filminäitleja Albert Finneyga. 1968. aastal see abielu lahutati ning kõigest pool aastat hiljem abiellus Audrey Itaalia psühhiaatri ja playboy Andrea Dottiga, kellesse oli ühel turismireisil Kreekasse ülepeakaela armunud. 1970. aastal sündis paarile raske ja vaevalise raseduse järel (Audrey oli sunnitud kuude kaupa voodirežiimil olema) poeg Luca.
“Mu võõrasisa oli lõbus ja heasüdamlik inimene, armastas mu ema ja sai ka minuga hästi läbi. Kuid ta oli jahikoer. Ta lihtsalt ei teadnud, kuidas olla truu. Pole just parim valik, kui ootad abikaasalt ennekõike turvalisust,” meenutab Sean.
Hoolimata mehe üleaisalöömistest kestis see abielu 13 aastat ja Hepburn lõpetas selle alles siis, kui tundis, et lapsed on piisavalt suured nende üksinda kasvatamiseks. Esimese abikaasaga ei rääkinud Audrey 25 aastat, kuid Andreaga säilitas ta Luca huvides siiski head suhted.
“Ema tahtis, et me elaksime täiesti tavalist keskklassi elu,” meenutab Sean. “Kodus oli ta ainult meie päralt. Ta armastas šokolaadi ja viskigrokki, suitsetas ohjeldamatult ning kõige meelsamini liikus jalgrattaga. Ehkki Mary Quant on teda nimetanud maailma kõige stiilsemaks naiseks, olid tema lemmikrõivaks teksapüksid,” tunnistab poeg.
Viimased aastad tõid õnne
Viimased aastad oma elust veetis Audrey koos Hollandi telenäitleja Robert Woldersiga. Ühes 1989. aastal antud intervjuus on ta nimetanud kooselu Woldersiga oma elu kõige õnnelikumaks perioodiks, ehkki nad ametlikult ei abiellunudki.
Hepburn oli suur looma-armastaja: tal oli kaks yorkshire terjerit ning ta on pidanud ka Jack Russelli terjereid. Audrey kõige eriskummalisem lemmik oli aga hirvevasikas, mille tema abikaasa Mel Ferrer muretses 1959. aastal, mil Audrey kannatas raseduse katkemisest tingitud depressiooni käes. Audrey pani vasikale nimeks Ip ning pidas teda majas niikaua, kuni loom enam oma magamisasemeks valitud vanni ära ei mahtunud.
Peatselt pärast filmikarjääriga lõpu tegemist alustas Hepburn uues ametis — temast sai UNICEFi hea tahte saadik. Ta osutus selles ametis väga edukaks, osalt ka tänu suurepärasele keelteoskusele: Audrey rääkis prantsuse, itaalia, inglise, hollandi ja hispaania keelt. Teisalt aga andsid Saksa okupatsiooni all elatud aastad suurepärase empaatiavõime. “Ema uskus, et üks ühiskonna prioriteet peaks olema puudust kannatavate laste abistamine,” ütleb Sean. Audrey sõitis mööda maailma, jagades toiduaineid ja ravimeid, ning osales Aafrika “Puhta vee programmis”.
1992. aastal Somaaliast koju sõites tundis näitlejanna kõhus ebamääraseid valusid. Los Angeleses tehtud uuringutel sai ta teada kurva sõnumi: kaugelearenenud maovähk. Näitlejatarile tehti kaks operatsiooni, mõlemad tulutult. Audrey sõber Givenchy toimetas tugevate valude käes vaevelnud näitlejatari Californiast koju Šveitsi isikliku lennukiga. 1993. aastal suri Hepburn Tolochenazis ning on sinna ka maetud.
“Ema oli küll pettunud, et teda ei saa enam opereerida. Aga ta oli leppinud. Ta tundis, et surm on elu loomulik osa.”
2006. aasta alguses valiti näitlejanna maailma kõigi aegade kaunimaks naiseks ning üheks 20. sajandi kolmest kõige mõjukamast naisnäitlejast.
