Jalad ootavad suvel hoolt

Jalad tunnevad ennast hästi, kui nende eest hoolitseda. Suvel toob kasu seegi, kui olete rohkesti paljajalu.

Jalad on pidevalt koormatud, olgu seismisest, kõndimisest või siis pingest, mida tekitavad kinnised jalatsid. Jalatsid valige endale kindlasti sellised, mis ei pigista. Tavalised masstoodangus jalatsid on ühesuurused, jalad seda aga pole. Seepärast proovige poes jalga mõlemat jalatsit.

Konts ei tohiks olla liiga kõrge, raskuspunkt asetsegu täpselt kontsa keskel.

Aeg-ajalt tuleb jalgadele anda ka võimalus viibida mugavas, talda toetavas kodujalatsis.

Jalgadele on kasulik teha harjutusi. Näiteks sirutage varbaid, venitage neid näppudega, masseerige. Hästi mõjub tennispall, kui rullite seda jalgadega põrandal. Seda võite teha ka telerit vaadates. Kõndige vaibal paljajalu ühes suunas varvastel, tagasi kandadel.

Suvel olge võimalikult palju paljajalu.

Õhtul pärast jalavanni tehke mõni minut tallamassaaži.

Puhtaks ja kuivaks

Kui jalad pole nähtavalt mustad, piisab pesemisest jaheda veega. Tugevalt määrdunud jalgade pesemiseks läheb aga kindlasti vaja sooja vett, harja ja pesemisvahendit. Korralikult puhastage küünealuseid. Kuivatage jalgu hoolikalt, sest niiskus soodustab seente levikut ja nahahädade teket.

Kreem aitab

Üle poolte inimestest kannatab naha kuivuse all. Üha rohkem on nahka kahjustavaid allergeene. Allergia võib tekkida mõne pesuvahendi, aga ka sokkide materjali või jalatsinaha parkimisel kasutatud kroomiühendi suhtes. Jalgade hooldamiseks kasutage niisutavat kreemi, et vältida kuivusest tingitud lõhenemist ja nahapaksendite teket. Kreemi kandke peale pärast õhtust jalapesu.

Jalad vanni

Jalavannid lõõgastavad. Kuuma vett ärge pidevalt kasutage, külm vesi ergutab vereringet. Vannivette võib tilgutada eeterlikke õlisid – lavendlit, tüümiani, rosmariini. Vannitage jalgu 10–15 minutit.

Liighigistamise vastu võib teha meresoolavanne iga päev nädala jooksul. Pärast seda vanni loputage jalad ja kreemitage näiteks teepuuõli sisaldava jalakreemiga.

Higistamise vastu

Kui jalad liigselt higistavad, peate eriti hoolikalt valima ja hooldama sokke ning jalanõusid. Võiksite kasutada apteegis müüdavaid pesemisvahendeid, mis on nõrgalt happelised. Nendega pestes jääb nahale happeline kiht, mis takistab bakterite kasvu ja vähendab higilõhna. Higistamist aitavad vähendada jalgadele mõeldud antiperspirandid, jalaspreid või -geelid.

Lambavill varba vahele

Varbavahede haudumise korral proovige lambavilla. Hauduma läinud varbavahedesse pannakse tükike lambavilla, mis imab niiskust ja hoiab varbad üksteisest eemal.

Kui nahk muutub kõvaks

Kuiv nahk muutub kõvaks ja pahkub kergemini kui kreemitatud. Kergemini tekivad ka nahalõhed. Kõvad kohad tekivad tavaliselt päkale, kannale ja mõne varba külgedele. Põhjuseks võivad olla liiga väikesed jalatsid, jalalabade ning varvaste väärasendid, kuiv nahk ja liigne kehakaal. Et kõvastunud ala ei suureneks, tuleb seda iga päev kreemitada. Raspli või jalariiviga hõõrumine alati ei aita. Igal juhul tuleks olla ettevaatlik, et nendega tegutsedes nahka ei kahjusta – võivad tekkida haavandid.

Liigsarvestumist ja lõhenemist on võimalik ära hoida rasvase ja soovitavalt uureat sisaldava kreemi kasutamisega. Tugevasti ja paksult kõvastunud naha hooldamiseks soovitame salitsüülhapet sisaldavat salvi. Kreemid ja salvid imenduvad nahka paremini, kui jalgu eelnevalt vees leotada.

Konnasilmast lahti

Konnasilmadest on tavaliselt võimalik vabaneda neid esmalt leotades ja siis ettevaatlikult eemaldades. Konnasilm muutub põletikuliseks, kui jalats hõõrub või surub ühele ja samale kohale. Kui konnasilm ei valuta, võite selle pealmise osa ettevaatlikult eemaldada ja panna siis peale konnasilmaplaastri. Plaastri võib panna ka valulikule konnasilmale.

Soolatüügastest vabaks

Jalgadel võib leiduda ka soolatüükaid. Apteegist saab salitsüülhapet sisaldavaid vahendeid, millega määrida. On ka spetsiaalseid plaastreid. Dermatoloog eemaldab tüükad vedela lämmastikuga.

Tüütu nahaseen

Nahaseene võib saada saunast, ujulast või üldkasutatavast duširuumist, kui neid kohti piisavalt ei desinfitseerita. Nahaseened põhjustavad naha ja küünte kahjustusi. Külastades pesemiskohti, kus käib rohkesti inimesi, pange jalga saunasussid.

Võõraid jalatseid kandes (siia hulka kuuluvad ka külalistele määratud sussid) või second hand’ist jalatseid ostes võime kaasa saada nahaseene.

Jalaseent ravib nahaarst. Kergematel juhtudel ravitakse paikselt salviga. Mõnikord tuleb aga sisse võtta tablette.

Sissekasvanud küüs

Sissekasvanud küüs võib põhjustada põletikku ja valu. Võib tekkida haav. Kõigepealt selgitage välja, mis on selle põhjuseks. Kui suur varvas on deformeerunud, pöördudes teiste varvaste suunas ja jala siseküljel on suurenenud nukk, on küüntel kalduvus lihasse lõikuda.

Mõnikord on suure varba küüs lihtsalt suur või kasvab lihasse vale küünelõikuse tõttu.

Ka võivad põhjuseks olla liiga väikesed või kitsad kingad, eriti kui neid kanda pikka aega.

Ärge lõigake varbaküüsi liiga lühikeseks, siis jäävad varbad kaitseta. Lõige olgu servast serva võimalikult sirge, nurgad maha lõikamata. Nii väldite küünte kasvamist lihasse. Et lõigatud küüs ei lõhuks sukki, viilige küüneservi. Papist viil on vähem kare kui metallist, sobides habrastele küüntele paremini.

Veenilaiendite puhuks

Veenilaiendid säärtel, veenikomud, võivad tüsistuda veenitromboosiga. Võib tekkida isegi haavand. Hästi aitavad tugisukad või -põlvikud, mis takistavad veenilaiendite edasiarenemist ja tüsistuste teket.

Tursed viitavad tervisehädadele

Tursed jalgadel on enamasti seotud südame-veresoonkonna probleemidega. Ravi määrab arst.