Minu vend läks 1. septembril esimesse klassi. Ta ootas kooli huviga, tahtis sinna väga minna. Aga olles vaevalt paar päeva koolis käinud, tuli välja, et üks poiss kiusab teda. Vahetundide ajal olevat  üks 2. klassi poiss teda jalaga kõhtu peksnud ja teinud sama veel teistelegi. Järgmisel koolipäeval vestles ema pojaga koridoris kõvasti sel teemal, nii, et tagakiusaja seda kuulis. Peale seda tundus nagu kiusaja oleks kartma hakanud. Käis vend siis paarpäeva jälle koolis, siis kurtis mitmel korral kõhuvalu ja kehva enesetunnet. Kooli minnes tõmbas silm vesiseks nagu kardaks. Oli tulemas matkalemineku päev. Vend ei tahtnud sinna kuidagi minna, kuigi õpetaja soovis väga tema kaasaminekut. Ühel päeval ema küsis vennalt otse, kas teda kiusatakse ja tuligi välja, et ikka see sama poiss. Ähvardas veel, et kui mu vend kellelegi peksmisest räägib, siis peksab veelrohkem. Vennal olid pisarad silmis kui ta kõigest rääkis. 

Niisiis läks kooli mu isa. Vestles õpetajate ja kiusajaga ning poiss väitis, et tema pole midagi teinud. Üks õpetaja (kiusaja klassijuhataja) veel isegi kaitses teda, umbes, et ikka juhtub. Isa lubas aga asja politseisse anda kui see nii jätkuma peaks aga jällegi oli kiusaja klassijuhatajal vingumist, et politsei ei puutu asjasse. 

Miks kaitstakse neid, kes on tegelikult karistust väärt? Koolivägivallatsejad võiksid saada õigel ajal oma karistuse, las siis mõistavad tulevikus kui lollid nad olid, kui juba noorelt nimi politseis kirjas. 

Mida teha, et koolivägivalda ära hoida või vähendada?
Mida pakuksite Teie loo lahenduseks välja?
Millised on Teie kogemused koolivägivallaga?