FOTOD: Vaata Kodu Kauniks konkursil vannitoapreemia pälvinud kodu
Võistlusel Kodu Kauniks võitis vannitoapreemia, 1500 € Gustavsbergilt perekond Indrikson.
Mis: 100 m² 4 toaga korter kahel korrusel + 30 m² katuserõdu
Kus: 2006. a valminud nelja korteriga majas Tallinnas Nõmmel
Kes: arstiharidusega Andra Indrikson (40), põhikooli lõpetaja Karl-Hendrik (15)
„Ma olen elu jooksul üksjagu kordi kolinud ja mulle on selgeks saanud, mis on kodus oluline: funktsionaalsus ja „oma” asjad, mis tagavad kodusoojuse. Asjad, mis meile meeldivad ja mis on meie nägu. Asjad ei tohi aga hakata lämmatama. Nii oleme püüdnud soetada tõesti vaid seda, mida vajame või mis on lihtsalt „oma”,” võtab oma kodutõed kokku Andra Indrikson, kes pälvis võistlusel Kodu Kauniks auhinna vannitoa eest. Kogu kodu võitis aga žürii südamed oma loomingulise ja kunstist inspireeritud kujundusega.
Paari aasta eest oli Andral selge, et nad pojaga ei mahu enam vanasse armsasse Pääsküla koju ära. Ruutmeetreid oli palju, aga tube vaid kaks. Nii asuti juba lähedaseks saanud rohelises kodukandis ringi vaatama ja peaaegu Nõmme keskuses asuvasse korterisse armusid mõlemad silmapilkselt. See polnud küll päriselt Andra maitse järgi kujundatud, ent muuta üritati siiski ainult seda, mida vaja, tegemata midagi pelgalt tegemise pärast.
„Meie kodu võlus mind valgusega — päikesepaistelise ilmaga ta lausa särab. Ja ruumikusega — neli tuba tähendab piisavalt omaette ja koos olemise ruumi,” räägib ta olulisest.
Kui siia kolisime, siis tundus korter nii valmis, et polnud vaja midagi rohkem teha, kui vahetada ära pealetükkiv roosa tapeet Karli toas. Kui aga trepilt võeti maha väikelaste turvapiirded, selgus, et ka sein tuleb üle värvida, ja nii see läks…
Nüüdseks siin elatud kahe ja poole aasta jooksul on kodu kohandatud täpselt oma vajaduste ja soovide järgi. „Oleme toimetanud rahulikult, et jõuda mõelda, mida ise tahame, ja kuulda, mida kodu tahab,” kirjeldab perenaine asjade kulgu.
Oma või sisekujundaja valikud?
„Asjad ja inimesed, kes on meie kodu mõjutanud, on tulnud meie juurde tasapisi ja eri aegadel. Musta mandri loomad — elevandid, kaelkirjakud, sebrad — on olnud mu lemmikud läbi aegade. Aastaid tagasi ostetud espressotass Gustav Klimti maali „Naise kolm vanust” motiiviga pani mind aga armuma Klimti. See motiiv on minu jaoks üks kõige ilusamaid emaduse kujundeid üldse — mis sellest, et Klimti teos on sellest oluliselt mitmetähenduslikum,” loetleb Andra enda jaoks olulisi märksõnu.
Klimti näeb siin tõesti pea igas ruumis — ka tema mõjudel sündinud töid. Iseenesest väga eriilmelised detailid on põimitud hästi kokku kõlavaks ja mugavaks tervikuks, mille loomisel on olnud tähtis roll ka sisekujundajal. Andra kiidab südamest Piret Rumvolti, kellest paremat nõuandjat ta ette kujutada ei oskaks. Piretiga tutvuti, kui ta kujundas ruume Andra töökohas.
„Ma ei tulnud varem selle peale, et sisekujundaja nõu kasutada. Arvasin ikka, et nad pakuvad pigem seda, mis neile meeldib, mitte seda, mis tellijale omane. Aga kuna Piret kujundas mu sõbrale täpselt tema näoga kodu, siis julgesin tema poole pöörduda,” kirjeldab Andra eelarvamuste hajumist.
Esmalt vajati abi, muutmaks külalistetuba, millest eelmises kodus väga puudust tunti. Alul ei osanud Andra siin midagi peale hakata: sünge ja tume ruum oli täis massiivseid sektsioonkappe ja tundus, et voodi küll siia ei mahu.
Sisekujundaja nõuandel lammutati massiivsed kapid osadeks ja kasutati uute materjaliks, maha võeti ka tarbetu vahesein. Nüüd on toas valgust ja ruumi jagub nii panipaikadele, diivanvoodile kui ka toataimedele. Lisaks elab siin kogu oma kapp-majaga ka kolmas pereliige — aastane tšintšiljapoiss.
Elutuppa sobis üllatavalt hästi eelmisest kodust kaasa tulnud mööbel. Oma koha leidis siin aastate eest sõpradelt kingiks saadud gobelään (muuseas, Klimti elupuu motiiviga), mille eksponeerimiseks ei olnud eelmises kodus ruumi.
„Kleopatra tuba”
„Üks mu tuttav kutsub seda Kleopatra magamistoaks,” muigab Andra kulla ja sinisega ehitud ruumi kujunemisest rääkides. Hea nõuandja ning Andra armastus Gustav Klimti tööde vastu aitasid siin jõuda tõesti nauditava tulemuseni.
„Algselt olid ruumis suur garderoobikapp, mis mind tõsiselt võlus, sest tundsin varem panipaigapuudust, ja tumedad seinad, minu jaoks totaalselt vale värvi. Ühe lasin värvida tumedaks ööseinaks, teise heledaks elevandiluu-šampanjakarva hommikuseinaks.”
Algul rippus sinisel seinal sõprade kingitus — Viinist toodud pusle, mis osutus tegijale tõeliseks pähkliks: „Ma armastan neid kokku panna, aga teist nii rasket pole mul veel ette tulnud — pärlmutrihelk segas värvide nägemist.” Sisekujundaja nõuandel telliti siia internetist Klimti repro, mis sai Pireti käe all kullavärviga viimse lihvi, sest kuld ja hõbe ei ole trükituna kunagi päriselt kuld ja hõbe. Kujundaja mõte oli ka viimistlus lõpuni viia ehk voodiots, lambid ja lauake kuldseks toonida.
„Öeldakse, et kodu on selle omanike nägu. Meie kodul on ilmselt väga õnnelik nägu,” kirjeldab Andra oma rahulolu arvatust kauem kulgenud kujundusprotsessi tulemustega. See panebki teda oma rõõmu ja saadud kogemusi teistega jagama: „Kodus peab saama puhata ja tegelda sellega, mida armastatakse. Meie armastame häid sõpru, maitsvat sööki, põnevaid raamatuid, hästi tehtud filme, muusikat, loodust, puslede kokkupanemist ja lihtsalt ilusaid asju.”
Pildid, ja tekstikastid:
VEEMAASTIKUGA VANNITUBA
„Kummardus Klimtile”: sisekujundaja sai inspiratsiooni perenaise lemmikkunstnikust. Suur ja lage vannitoasein, kuhu Andra pilti otsis, sai efektse ja originaalse seinamaali.
Vann oli juba paigas, aga panipaiku vähe. Need telliti täpselt ruumi mõõtude järgi, nii et ära mahtus valamukapp koos pesumasinaga ja ruumi kitsamasse ossa seinakapp, millel sügavust vaid paarkümmend sentimeetrit — piisavalt pesemis-, puhastus- ja taimehooldusvahenditele. Kapi sügavus valiti tolmuimeja ning kõrgus põrandaharja järgi.
Algul arvas Andra, et ehk sobib dušinurga kaarjasse seina veekindel, painduvale plastikule trükitud pilt. Selle mõtte laitis sisekujundaja maha kui liiga kunstliku, arvestades suurepärast naturaalsest materjalist seina, mis tekitas temas huvi ise midagi maalida. Nii sündiski Klimtist inspireeritud veemaastik, mille loomisele kulus koos kuivamisajaga ligi kuu.
„Tegu oli tõelise maalinguga — kunstnik töötas kord varahommikust hilisõhtuni, kord pidas päevi vahet, et lasta mõtteil selgineda. Pea igal õhtul oli meil uus sein. Väga põnev ja eriline kogemus,” meenutab perenaine. Lisaks dušile on pesuruumis mõnus vann, tõeliselt tähtis asi „vanni-inimeste” kodus, ütleb perenaine.
Tualettruum on üleminek Klimtilt Aafrika motiividele. Esmalt joonistas kunstnik-kujundaja tapeedile abstraktse pildi, mis töö käigus võttis siiski elevandi kuju. Et aga kõik kipuvad siin hoopis kaelkirjakut nägema, sai ta nimeks Sebra-Vants-Kirjak .
„Elutoa-köögi üldmulje oleme taotluslikult hoidnud lihtsa. Ruum, kus veedame enamiku ärkvelolekuajast, peab olema rahulik ega tohi väsitada,” ütleb Andra.
Gaasipliidil on hea teha vokiroogi. Köögisaare toapoolsel küljel ja läbikäidavas pliidiesises on nii kenad kui ka mugavad mattklaasiga käepidemeta uksed. Lembeliilia kleebis esikuseinal on samuti leid ehituspoest.
Ploomi- ja õunaajal oleks patt süüa muud kooki kui seda, mida saab teha siitsamast turult toodust!
Suveplaaniks on haljastada suur katuseterrass — istutada kastidesse kibuvitsu jt siin päikeses ja tuules vastupidavaid taimi. Selleks et õues saaks süüa teha, tuleb rõdule ka väike panipaik, kuhu mahuvad grill ja gaasiballoon. Ning loomulikult nurgake maitserohelise, salati ja rabarberi kasvatamiseks.
Andra armastab diivanil istudes nautida valgust, mis tulvab sisse mõlema korruse akendest. „Mis nägu meie kodu on? Sinist ja kollast. Päikesevärvilist. Rohelist. Skandinaavialikult lihtne ja kohati priiskavalt särav. Ilus,” kirjeldab ta oma keskkonda ise. Mõlemale korrusele ilmet andvad lembeliiliatega kardinad leidis ta K-Rauta ehituspoest, kui käis värvi ostmas. Tõi need esmalt ühele korrusele, pärast proovimist ka teisele.
MAGAMISTUBA
„Reprodel võivad Klimti kullatised tunduda tõelise kitšina,” tõdeb Andra. „Aga kui käisin ise Viinis ta pilte vaatamas, siis originaalidel oli metall vapustavalt kaunis.” Sobivat voodikatet otsis ta kaua, lõpuks sai sobitatud see, mille sisekujundaja Piret oli Indiast kaasa toonud. Retrostiilis, aga kõikide uute funktsioonidega grammofonikomplektiga saab kuulata ka vanu häid vinüüle.
Poest leitud huvitava joonega laud, mis oli magamistuppa liiga suur, tehti kujundaja idee põhjal kaheks, nii et selle ühest küljest sai täiendus voodipäitsile.
Sisekujundaja Piret Rumvolt, kunstnikunimega Mari Ann Ahas
Kodukujundamine on see, kui igale pereliikmele antakse võimalus analüüsida oma ruumi sisekujundaja oskuste abil.
Andrast õhkub imelist peent ja sügavat energiat, olin igati valmis tema kodu olemust just Andra enese jaoks avama.
Analüüsides selgub sageli, missugused ruumiosad on ülivajalikud ja funktsionaalsed, millised pelgalt pilkupüüdvad ja sisemisi naudingunoote kõditavad. Analüüs peaks selgitama iga pereliikme eelistused ja vajadused. Kujundaja saab selle info põhjal „kokku kududa” süsteemi, millest tekib üks toimiv tervik, mille raames pereliikmete ilumeel saab silma rõõmustada.
Nii võib inimene tunda rõõmu ruumiga koostoimimisest, justkui oleks ka ruum omamoodi elav organism. Targad on seda ka nii väljendanud: kui sina armastad kodu, siis kodu armastab sind.
Kujundustöö tulemus on suurepärane siis, kui inimesed tahavad oma kodus olla ja jagada seda lähedastega.
Aivi Paju, OY Gustavsberg AB Eesti:
Vannituba võib olla sama isikupärane kui elu- või magamistuba. Ärge kartke tuua oma vannituppa vormi ja värve, mis annavad sellele elu ja iseloomu! Just niisugust, tugevat ja pisut „krutskit täis” iseloomu on küllaga meie vannitoaauhinna võitnud perenaise pesuruumides.
Rohkem ideid ja inspiratsiooni kodu sisustamiseks ja kujundamiseks leiad ajakirja Kodu&Aed märtsinumbrist!
