Üha rohkem näeme me elukaaslasi ja üha vähem kihlatuid ja abikaasasid. Miks? Partnerid tahavad teineteist proovile panna, koos elada ja vaadata, kas kõigel on ikka kindlasti tulevikku. Esmalt soovitakse kolm, viis või miks mitte kuni kümme aastat koos elada ja kui siis veel kirg alles on, ollakse kindlad, et see on igavene — võib oma jah-sõna öelda. Olgu, aga… psühholoogid arvavad teisiti.

Mitmed uuringud on näidanud, et paarid, kes enne abiellumist koos elavad on isegi tõenäolisemad lahutajad kui need, kes alles pärast pulmi ühist kodu jagama hakkavad. Mis siis valesti on?

Psühholoogide sõnul saab probleem alguse varakult — mehel ja naisel on juba kokku kolides teineteisele erinevad ootused. Naise peas on pärast kokku kolimist järgmiseks loogiliseks sammuks kihlasõrmus, mitmed mehed on aga tunnistanud, et kolivad naisega kokku just pulmade edasilükkamise eesmärgil. Koos elamisest jõutakse seega abiellumiseni mitte mõlemapoolse kindla soovi, vaid “järgmise loogilise sammu tõttu”. Kui pulmad peetud, hakatakse mõtlema — kas see ongi kõik?

Niisiis — kumb tegelikult abielu kasuks mängib? Kas varajasem koos elamine ja teineteise tundma õppimine või uus algus ja elevus, kus ühine kodu järgneb pulmadele, mitte vastupidi.

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas enne pulmi peaks koos elama?