Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Inimkehal on võime mõõduka etanoolikogusega toime tulla nii, et see ei tekita olulisi tervisehäireid. Selle eest vastutavad erilised valgud alkoholi dehüdrogenaasid. Seedeelundkonnas alkoholi lagundamist alustavad molekulid on olemas kõikidel ahvidel.

Siiski pole näiteks leemurite ja paavianite ensüüm nii tõhus kui inimestel esinev molekul. Pikka aega polnud teada, kuidas inimesed endale tõhusama alkoholi dehüdrogenaasi said.

30 imetajaliigi iidesete valkude koopiatega katsetades tuli välja, et alkoholi lagundav ensüüm tekkis esimest korda juba 50 miljoni aasta eest. Iidne valk polnud kuigi tõhus ja suutis hakkama saada vaid tillukeste etanoolikogustega.

Ligikaudu 10 miljonit aastat tagasi tekkis inimese, gorilla ja šimpansi ühisel eellasel mutatsioon, mis muutis alkoholi dehüdrogenaasi 40 korda efektiivsemaks, tõestab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

Need ahvid, kel uut mutatsiooni polnud, muutusid käärinud puuvilju süües uimaseks ja abituks. Võimsama alkoholilagundamisvõimega primaadid seevastu võisid süüa, mida soovisid ja suutsid ikka territooriumi kaitsta ning röövloomade eest põgeneda.

Allikas: TÜ teadusportaal Novaator