Minu laps käis paar aastat tagasi ühes Tallinna lasteaias. Tema rühmas oli üks üsna nooruke õpetaja, kes minu ja mu lapse isa ning ka teiste lapsevanemate arvates ei paistnud laste vastu just väga suurt huvi tundvat. Oli selline natuke nipsakas pidevalt ja kui juhtusid olema viimane lapsevanem, kes õhtul oma lapsele järele tuli, siis oli ta ka üsna mossis. Aga otseselt millestki kinni hakata ei olnud, et juhatajale kaebama minna vms.

Ühel päeval juhtus selline lugu: läksin lapsele varem järele, kuna pidime arsti juurde minema. Lapsed olid õues, võtsin enda oma käekõrvale ja suundusime rühma riideid vahetama. See noor õpetaja oli parajasti koos ühe teise lapsega kõrvalruumis ega märganud me tulekut. Alguses kuulsin lihtsalt lapse nuttu ja õpetaja õiendamist. Järsku ehmatasin end poolkangeks, sest kuulsin õpetaja suust sellist lauset: “Kui sa kohe vait ei jää, siis ma kutsun oma mehe ja ta annab sulle peksa!” Kui ma esimesest ehmatusest üle sain, läksin otseteed juhataja kabinetti. Kaua see õpetaja selles lasteaias enam ei töötanud.

Sellest ajast olen pannud kõikidele oma lastega sõbrannadele südamele, et nad väga hoolega lasteaiaõpetajate käitumist jälgiks ja kui mingit vaimset terrorit märkavad, siis otsekohe tegutseksid. Ma olen kindel, et enamik õpetajaid on toredad ja hoolivad lastest, aga sekka juhtub ka selliseid eksemplare nagu ülalkirjeldatu. Lasteaiakiusamine on väga tõsine teema, kuna kolmeaastane ei pruugi veel osata abi küsida. Palun ärge kunagi pigistage silma kinni, kui märkate, et lasteaias õpetaja last alandab või ähvardab!

Kirjutage palun Naistekale oma samalaadsetest halbadest kogemustest lasteaias — teadlikkuse tõstmine on esimene samm olukorra parandamise poole.