Olen 44-aastane mees. Minu naine sai just 40. Meil on kaks algkooliealist last. Meil on naisega mõlemal normaalne ja tasuv töö, olemas on ka kõrgharidus.

Aga naine pole ikka rahul. Tal on juba bakalaureuse- ja magistrikraad, aga eelmisel aastal otsustas ta millegipärast teist magistrit tegema minna, teisel erialal. Mina ei saa aru, miks tal seda vaja on.

Meie pereelu kannatab selle pideva õppimise all väga. Esiteks on ta mitmel päeval nädalas õhtuti kodust ära, nii et lapsed juba magavad, kui ta koju tuleb, ja teiseks õpib ta kodus ka pidevalt, nii et meie peame lastega endale muid tegevusi leida ja ei tohi teda segada. Kooli, töö ja laste kasvatamise vahel ennast jagades on ta nii väsinud, et seksida jõuame me ainult nädalavahetustel — ja tihtipeale ka siis mitte.

Homsest hakkab see jama jälle pihta. Ma lihtsalt ei saa aru, miks me ei või mõnusalt ja rahulikult elada. Olen üritanud ka temaga sellest rääkida, aga ta ainult vihastab selle jutu peale ja ütleb, et ma piiran tema vabadust. Oeh.

On teil mingeid soovitusi, kuidas naisega sellel teemal mõistlikult rääkida?