Laialdasi kogemusi selliste lastega töötamise kohta jagasid Taani Janus Keskusest Mimi Strange ning Maja Leth Laursen, teatab Tallinna Lastehaigla.

Kõige levinuma müüdina tõid eksperdid välja arvamuse, et lapsed, kes teisi väärkohtlevad, on olnud ise väärkoheldud. Selline kogemus on Janus Keskuse hinnangul kolmandikul väärkohtlejatest.

Ühtlasi tutvustasid Strange ja Laursen Taani taastava õiguse meetodit, kus väga hoolika ning asjatundliku ettevalmistusega kasutatakse lepitamist peresisese, õdede-vendade vahelise seksuaalse väärkohtlemise puhul. Koolitajad rõhutasid, et kuigi laste teod võivad tunduda hirmsad, on lapsed ise toredad nagu lapsed ikka — ning vajavad, et neid aidataks.

Kindel on ka see, et enne sotsiaaltöötajate kaudu Janus Keskuseni (Eesti puhul nt sotsiaalsüsteemi vaatevälja) jõudmist peaks olema keegi juba varem märganud lapse abivajadusi: diagnoosimata käitumishäired, hooletussejätmine, kiindumussuhteprobleemid, perevägivalla pealt nägemine, vägivalla kogemine, ülemäärane huvi kõige seksuaalse vastu jne.

Järeldus kõigile: alati saab tegeleda rohkem ennetusega, sh märgata ohvri kõrval ka abivajavana last, kes teisi enda seksuaalkäitumisega kahjustada võib. Selleks, et seda teha osata, on Janus Keskus välja töötanud valgusfoori põhimõttel töötava baromeetri, mis lähiajal kohandatakse ka Eestis kasutamiseks.

Iga lapsevanem ja spetsialist saab lähtuvalt lapse vanusest hinnata, kas lapse seksuaalsusega seotud käitumine on normaalne, rohkemat tähelepanu või kohest sekkumist vajav. Kuni baromeeter valmib ka eestikeelsena, saab tutvuda juhendiga, mis on koostatud varem valminud materjalile tuginedes.