Igat üle viie sekundi kestvat hingamispausi nimetatakse apnoeks, paus võib kesta kuni minut. Haiguslikuks loetakse seda, kui esineb üle viie uneapnoe episoodi tunnis. Obstruktiivne uneapnoe (OSA, Obstructive Sleep Apnea) on kõige sagedasem apnoe vorm, mille puhul uneaegsed hingamisseisakuid põhjustab täielik või osaline hingamisteede kokkulangemine. Teiste inimeste une häirimine on aga selle juures kõige väiksem ebamugavus — uneapnoe on pikaajaliselt väga tugevalt tervist kahjustava toimega ning selle vastu tuleks kindlasti abi leida.

Korduvate ärkamiste ja õhuvoolu taastamise tulemusel ei jõuta läbida sügava une faase, mistõttu uni on halb ja rahutu, unenäod on košmaarsed, tekib väljendunud päevane unisus, hommikune peavalu, tähelepanu ja töövõime langus. Kroonilise hapnikudefitsiidi tõttu vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes “nähtamatu kägistava vaenlasega” iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone “päästetöödeks”. Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol. Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad areneda kõrgevererõhutõbi, südame rütmihäired, südame-ja ajuinfarkt, diabeet. Adrenaliini öine ületootmine soodustab ka rasvkoe teket.

Uneapnoe põhjused

Uneapnoe põhjustena võib mängida rolli mitu faktorit ja nende koosmõju. Obstruktiivset uneapnoed esineb umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. Olulised faktorid on rasvumine, vanus ja sugu. Noortel inimestel on uneapnoe suhteliselt haruldane nähtus. Kõige tavapärasem magamisaja hingamatuse sündroomi põdeja on keskealine, ülekaaluline, lühikese kaela ja mitte esileküündiva lõuaga suitsetav mees. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Näo-kolju ehitus võib kaasa aidata hindamisteede obstruktsioonile une ajal. Nii obstruktiivse uneapnoe diagnoosiga lastel kui ka täiskasvanutel on kitsad neelu piirkonna hingamisteed ja sarnane näo-kolju ehitus — väike, tagumises asendis üla- ja alalõug, lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Sageli esinevad hambumusanomaaliad.

Lastel on peamine uneapnoe ja suuhingamise põhjustaja adenoidide ja mandlite vohamine. Vanemad sageli pöörduvad arsti poole kaebusega, et laps norskab. Kuigi obstruktiivne uneapnoe võib selles eas olla palju kergem ja märkamatum kui täiskasvanutel, võib see siiski tõsist kahju teha lapse neurofüsioloogilisele ja vaimsele arengule ja põhjustada näo ja hambumuse muutusi.

Ravivõimalused

Kerge või mõõduka uneapnoe puhul piisab sellest vabanemiseks sageli mõnest lihtsast muutusest elustiilis. Oluline on vältida õhtuti alkoholi või ravimeid, mis muudavad uniseks ja lõõgastavad lihaseid. Need alandavad ka hingamisteede lihaste toonust. Ülekaalulisuse puhul tuleb kindlast abiks kaalu langetamine, juba väike kaalulangus võib aidata apnoe sümptomeid vähendada. Kuna enamasti norsatakse selili magades, siis aitab seda vältida külje peal magamine. Hingamisteed tuleb alati lahti hoida kasutades selleks vajadusel nina puhastamiseks vastavat vahendit või loputada soolaveega. Ning kuna üheks apnoed halvendavaks teguriks on suitsetamine, siis on see veel üks põhjus sellest ebatervislikust harjumusest loobuda.

Kui lihtsamad meetodid ei aita, siis on uneapnoe leevendamiseks olemas spetsiaalsed vahendid. Hambaarst või ortodont võib valmistada spetsiaalse suhu pandava seadme, mis korrigeerib alalõua ja keele asendit ning aitab hingamisteid lahti hoida. On kasutusel veel ka mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks. Näole asetatakse une ajal mask, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti. Selle kasutamine leevendab põhjuseid, kuid ei ravi probleemi ning maski kasutamisest loobumise puhul naaseb ka apnoe.

Mõne inimese puhul on ainukeseks lahenduseks kirurgiline sekkumine. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), nina avardavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt väikest lõuga, kasutatakse väga harva).

Alternatiivsed ravimeetodid

Üheks huvitavaks ja ebatavaliseks ravimeetodiks uneapnoe puhul võib olla didžeriduu (didgeridoo) mängimine. 2006 aastal avaldatud uuringus vaadeldi seda, kuidas regulaarne Austraaliast pärineva põliselanike muusikainstrumendi mängimine võib aidata uneapnoe vastu. 25 vabatahtlikku, kes kurtsid norskamise ja häiritud une üle, harjutasid nelja kuu vältel vähemalt 5 korda nädalas keskmiselt 25 minutit.

Võrreldes kontrollgrupiga, vähenes didžeriduud mänginud inimestel oluliselt päevane unisus ja apnoe esinemine. Teadlased järeldasid, et regulaarne didžeriduu mängimine on efektiivne alternatiivne ravimeetod mõõduka obstruktiivse uneapnoe puhul.

Mõningatel juhtudel on uneapnoe puhul saadud abi ka akupunktuurist. Enamus selle kohta tehtud uuringuid on hõlmanud liiga vähe patsiente, et selle põhjal teha kindlaid järeldusi. Kuid kahtlemata tasub see proovimist, kuna sarnaselt enamusele alternatiivsetele ravimeetoditele on see hea spetsialisti puhul ohutu. Uuringud on näidanud, et regulaarsete akupunktuuri sessioonide järel paranes oluliselt patsientide une kvaliteet ning vähenes apnoe põhjustatud hapnikudefitsiit.

Allikas: Telegram